IT ja eetika (teema 15)

Uusi tehnoloogilisi lahendusi saab kasutada erinevatel otstarvetel. Sellega on võimalik teha palju head – muuta inimeste elu kergemaks, mugavamaks – luua üldiselt midagi revolutsioonilist. See kõik oleks väga hea, kui seda tehtaks nii, et inimeste privaatsus ja ka muud eetikaga seotud küsimused sellega ei kannataks, ehk järgitaks justkui sellist kindlat „reeglit“ või „head tava“. Vaatleme lähemalt IT ja eetika seost.

Kuigi eelnevalt sai juba välja toodud, et tehnoloogia abil on võimalik teha nii head kui halba, siis jäi vaatluse alt veel hetkel välja küsimus, kas tehnoloogia iseenesest saab olla eetiline või ebaeetiline. Kuna erinevad lahendused või tehnoloogiad täidavad seda, mida keegi inimene on neile ette andnud, siis ei saa minu arust tehnoloogia ise eetiline või ebaeetiline olla. Küll aga saab eetiline või ebaeetiline olla see, mismoodi seda kellegi poolt kasutatakse, ehk kasutus. Ühesõnaga saab mingi tehnoloogia muutuda relvaks alles kellegi käes. Tehnoloogia kui mingite teadmiste, oskuste või lahenduste näol võib ka mingi pahavaraline lahendus olla väga hästi arendatud ja nutikas – mõnikord on vaja ka „halva eesmärgiga“ programme ja muud sarnast arendada, et leida potentsiaalseid ohukohti, mida lahendada. Kuigi ma leian, et tehnoloogia iseenesest ei ole eetiline või ebaeetiline, vaatlen ma siiski lähemalt (uuendusliku) tehnoloogia (abil valminud programmide, platvormide ja muu sarnase) eetilist ja ebaeetilist kasutust.

Eetiline kasutus võib olla näiteks hariduse jagamise ja edendamise eesmärkidel, kus ei proovita kasutaja arvelt salaja kasu lõigata. Erinevad uued lahendused, sh juturobotid, e-päevikud ja kõiksugu (kiir)koolitusi pakkuvad veebilehed või platvormid võimaldavad peaaegu igaühel õppida selgeks midagi uut, olenemata sellest, kus nad parasjagu asuvad. Samuti saab uuenduslikke lahendusi kasutada heal eesmärgil ka tervishoius, võimaldades paremat teenust patsientidele tänu info kättesaadavusele patsiendi kohta – see hoiab ära patsiendile valede rohtude andmise, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone, või siis annab erakorralises olukorras parema aimduse, milles võib üldse asi olla (kas seda on ka varem juhtunud ning kas patsient vajab näiteks hoopis kiiresti mingit kindlat ravimit). See kõik toimib korrektselt ja eetiliselt vaid siis, kui isikuandmeid kasutatakse õiglaselt ning vaid teenuse/abi osutamise eesmärgil.

Ebaeetiliseks võib pidada sellist kasutust, kus vajatakse millegi (nt teenuse) toimimiseks inimeste andmeid, kuid ei kasuta neid vastutustundlikult. Sellised on tihti erinevad sotsiaalmeediaplatvormid, näiteks Facebook (ja üldiselt ka teised Meta platvormid või rakendused), mis küll väidavad, et hoiavad kõikide kasutajate andmeid privaatsena, kuid tegelikkuses paljude allikate informatsiooni ja teadmiste põhjal seda ei tee. Kõige halvemaks teebki selle asjaolu see, et selle teenuse kasutamiseks on enda andmete sisestamine oluline. Loomulikult on see inimese enda valik seda üldse kasutada, kuid see kaotab natukene kaalu seetõttu, et inimestele väidetakse, et nende andmeid on hästi hoitud – kui oleks ametlikult platvormi enda poolt öeldud, et andmed pole privaatsetena hoitud ning seejärel inimene teeb otsuse seda siiski kasutada, on asjaolud teised ning see on mõnes mõttes võib-olla ka ühiskonnanormidega rohkem kooskõlas (ehk see käitumine sel juhul pole nii ebaeetiline kui kasutajatele valetamine). Kokkuvõttes oli ju sellise lahenduse, mida tehnoloogia võimaldab, idee inimesi ühendada, mitte nende tagant varastada?

(Info)tehnoloogia mõju ühiskonnale (vabablogimine 3)

Tehnoloogia areng on muutnud inimeste igapäevaelu ning oluliselt mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks tööd ja haridust. Vaatame neid muutusi valdkondade kaupa täpsemalt.

IGAPÄEVAELU

Igapäevaelus on lisaks nutitelefonidele tõusnud ka nutikellade kui ka erinevate "nutikodu" seadmete kasutus. Nutikellad suudavad jälgida inimeste tervislikku seisundit, teavitada võimalikest probleemidest ning kutsuda ise abi. "Nutikodu" seadmed, näiteks lukud, valgustid, kaamerad, tolmuimejad jne, saavad olla eemalt juhitud ning nad oskavad järgida kindalt graafikut või ülesandeid, mis neile antud on. Lisaks saavad nad järjest rohkem paremini hakkama ka erinevate koduste kohustustega – näiteks on robottolmuimejad võrreldes varasemate aastatega nüüd väga täpsed ja nutikad ning ei tao ennast vastu seinu ega jää igale poole kinni nii nagu varem.

Kuna erinevad nutiseadmed vajavad selliste oskuslikemate tegevuste ja prognooside jaoks rohkem andmeid, siis on negatiivseks pooleks kogu selle asja juures privaatsuse kaotamine või vähemalt selle vähenemine suurel määral.

TÖÖ

Töö puhul on muutunud see, et paljud ettevõtted ei nõua enda töötajatelt enam füüsilist kohalolekut. Tööd on võimalik teha distantsilt ning tihti ka enda graafiku põhjal. Samas ei saa jätta mainimata seda, et on siiski ka sellised ettevõtteid, kes seda vaikselt jälle vanamoodsaks tagasi hakkavad reguleerima või on seda juba teinud ning tahavad, et nende töötajad vähemalt mingi arv kordi nädalas kontoris käiksid.

Kasutusele on võetud palju uusi platvorme ja tööriistu, mis tööd hõlbustavad ja paindlikumat tööaega soodustavad – see võib aidata parandada ka töö- ja eraelu tasakaalu.

HARIDUS

Teadmiste omandamine on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem – individuaalseks õppimiseks on palju informatsiooni ning juturobotite näol ka tugi, mida tuleb kasutada mõistlikult ning mitte lasta sellel kõike eest ära teha, vaid pigem lubada aidata mingite asjade selgitamisega või lihtsamate "töödega", mida tegelikult saab ka ise kergesti teha, kuid mis võivad muidu tohutult kauem aega võtta – niimoodi ei jää enda teadmised puudulikeks ning juturobotist on rohkem kasu kui kahju. Saadud informatsioonis tuleb alati ka veenduda!

Juurde on tekkinud ka palju õppeplatvorme, kus saab õppida pea kõike ja seda endale sobival ajal. Youtube'ist võib reklaamina silma olla jäänud näiteks Skillshare, mis on keskendunud loomingulisemate oskuste, näiteks foto- või videotöötluse huvilistele. Lisaks on tänu internetile võimalik suhelda ka nendega, kes elavad üldse kuskil mujal, et saada abi või arutada teemade üle.

IT haridusvõimalused ja nende olulisus (teema 8)

Selle jaoks, et IT-maastikul kuskile jõuda ja midagi saavutada, on oluline, et on olemas vajalikud teadmised spetsiifiliste või ka üldisemate ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. Üldjuhul võib välja tuua kolm võimalust nende oskuste ja teadmiste omandamiseks – klassikaline kõrgkool, rakendus- või kutsekõrgkool või omandada mõni erialane kutsetunnistus, näiteks Cisco sertifikaat.

Klassikaline kõrgkool

Klassikaline kõrgkoolidiplom on kolmest loetletust arvatavasti kõige prestiižsem. Võib oletada, et inimene, kellel see on, omab laia silmaringi, rohkelt üldiseid teadmisi ja oskab hästi kinni pidada kokkulepetest, tähtaegadest ning on selles mõttes usaldusväärne. Kuigi ka kõrgkoolis on rõhk praktilistel oskustel ja teadmistel, siis võrreldes kutsekooliga on suurem panus ka üldisematel ainetel, mis ei pruugigi liigselt erialaülesannetega seotud olla, kuid mille eesmärk on õpetada õppima ja treenida kõikehõlmavamat mõtlemist. Seetõttu on selle haridusega võimalik pürgida kõrgematele ametikohtadele ning võib-olla osata olla avatum ja rohkemat hoomav. Tõestust selle kohta, et klassikalise kõrgkooli lõpetanud inimene oskab iseseisvalt hakkama saada, õppida ning on usaldusväärne, lisab see, et tõenäosus omada seda diplomit mitte midagi tehes ja kuupäevadest kinnipidamata on väike. Seega on võimalik, et see diplom tõestab kõige enam hoopis inimese potentsiaali ja usaldusväärsust koos vajalike teadmiste ja oskustega tööturu jaoks. Inimene ei pea tingimata olema piiratud kindlat sorti ülesannetega, kuna omab häid oskusi edasiarenguks.

Rakendus- või kutsekõrgkool

Rakendus-/kutsekõrgkoolist saadud teadmised viitavad peamiselt sellele, et selle diplomiga isik oskab hästi praktilisi ülesandeid ja probleeme lahendada või midagi arendada ja luua. Täpsemalt oleneb see sellest, mille poole on spetsiifilisemalt õppeteel kaldutud, kuid võrreldes erialase sertifikaadiga, on teadmised oluliselt laiemad. See diplom omab kindlasti vähem prestiiži kui klassikalise kõrgkooli oma, sest tihti võib selle omandamine olla kergem ja ka kiirem. Keskendutakse vaid konkreetsetele erialaga seonduvatele tegevustele ning vähem rõhku on sellistel üldisematel loogika ja mõtlemisega seotud ainetel, mis nõuavad väga head teoreetilist arusaama ja laialdasemaid teadmisi. See haridus võib olla hea viis kiiremini tööturule sisenemiseks, kuid kindlasti tuleb arvestada, et suure tõenäosusega on niimoodi raskem saada kõrgetele ametikohtadele. Kindlasti ei tohi arvata, et seda teed minek kuidagi väga palju halvem oleks, sest paratamatult on ühiskonnas vaja erineva tasemega töökohtadele erinevate oskuste ja teadmistega inimesi.

Erialane kutsetunnistus

Erialane kutsetunnistus tõestab peamiselt seda, et omandatud on mõne kindla spetsiifilise toote või tarkvara haldamise ja võimalike probleemide lahendamise oskused. See tunnistus võib osutuda teadud olukordades väga kasulikuks, sest paratamatult leidub palju selliseid tooteid, mille kasutamine ei ole nii enesestmõistetav ega lihtne. Toode või lahendus võib olla koostatud nii, et inimesel, kel puuduvad vajalikud teadmised, ei pruugigi olla võimalik iseseisvalt midagi olulist muuta ega teha. Kui selline toode või tarkvara on kasutuses, on oluline, et seda haldaks piisava pädevuse ja teadmistega inimene, kuna iga tegevuse jaoks kuskilt mujalt vajalike protseduuride uurimine ilma aimduseta, mis võib valesti olla või kuidas peaks üldse tegutsema, võtab palju aega ning pole ühegi ettevõtte jaoks optimaalne. Sellist pädevust tõestabki ideaalselt erialane sertifikaat. Arvatavasti on levinuim see stsenaarium, et erialane kutsetunnistus on lisa põhilisele IT-ga seotud haridusele ning pole ainus tunnistus selle isiku jaoks – seega on selline sertifikaat hea täiendus ja rohkemate ning paremate võimaluste avaja tööturul, kuid sellest üksi võib jääda väheks.

Pildi allikas: https://www.pioneershiksha.com/news/3020-importance-of-it-in-education.html