AI ja muusika tarbimine ning loomine (vabablogimine 5)

Vaikselt on kujunenud juba 4-päevane postitamise „streak“ vabablogi, iganädalase blogi, raamaturetsensiooni ja selle praeguse vabablogi postituste näol, kuid see postitus siin sündis peamiselt sellepärast, et sain täna Spotify’lt e-kirja, et mulle on loodud uued isikupärastatud esitusloendid. Seetõttu mõtlesin, et oleks väga hea visata pilk sellele, kuidas AI mõjutab muusika tarbimist (näiteks just selliste esindusloendite koostamise näol) kui ka muusika loomist.

MUUSIKA TARBIMINE

Lisaks Spotify’le pakub häid isikupärastatud ja „targalt läbi mõeldud“ soovitusi ka Apple Music (kuid see on üsna hiljutine uuendus). Nad kasutavad AI-d, spetsiifilisemalt masinõpet, selleks, et analüüsida kasutaja kuulamisharjumusi, täpsemalt kuulatud muusikat näiteks žanri ja meeleolu poolest, otsimisajalugu, vahele jäetud, ehk skip'itud laule ning soovitada selle põhjal muid tõenäoliselt meeldivaid (kuulamata) laule või koostada esitusloendeid. Ka olemasolevatele esitusloenditele oskab nt Spotify lisada juurde esitusloendis olevatele lauludele sarnaseid palasid. Ühesõnaga proovitakse aimu saada kuulaja muusikamaitsest ning selle põhjal rohkem potentsiaalselt meeldivaid teoseid soovitada. Proovisin kunagi kasutada Spotify asemel ka YouTube Music’ut, kuid seal jäi kõvasti vajaka headest soovitustest eelnevalt kuulatu põhjal (… vähemalt tol ajal). Välismaal on Spotify Premium kasutajatel olemas ka Spotify DJ, mis Spotify sõnul „tunneb sinu muusikamaitset nii hästi, et see oskab valida, mida sulle esitada“ (1). Samuti kommenteerib see ka lühidalt teoseid ja nende esitajaid – nagu päris DJ. Kokkuvõttes on vähemalt minu arust sellised personaliseeritud ja suhteliselt täpsed soovitused muutnud uute laulude leidmise palju mugavamaks ning tekib vähem neid hetki, kus ei tea, mida kuulata.

MUUSIKA LOOMINE

Lisaks võib AI aidata ka muusika loomisel, näiteks luua uut muusikat kas siis täiesti nullist või mingi sisendi alusel. Üks viisidest on veel olemasolevat muusikat analüüsida ja sealt vajalikku informatsiooni ammutada – sellise informatsiooniga saab koostada näiteks remix’e ja mashup’e. Niimoodi saab AI genereerida ka uut lüürikat, ehk uusi laulusõnu. Suur abi on ka muusika produtseerimisel, kus AI saab anda soovitusi ja tagasisidet – näiteks mingite kõrvalekallete osas, mida inimese kõrv ei pruugi võtta. Kuigi see kõik on väga tore, siis esineb probleeme selles, et tekivad küsimused, kellele selline AI-genereeritud muusika kuulub ning kuidas erinevaid kaasnevaid autoriõigustega seonduvaid küsimusi lahendada. (2)

Kuid võib-olla ongi tulevik selline, et suur osa muusikast ongi just AI-genereeritud või siis AI ja inimese „koosloome“, eriti arvestades seda, et viimasel ajal jääb mulje, et vaikselt hakkavad laulukirjutajatel ideed otsa saama ja väga palju „kirjutatakse üle“ just vanemaid palasid. Kui eelnimetatud autoriõigustega seonduv küsimus saaks konkreetse vastuse, oleks oluliselt kergem sellel teemal edasi mõelda ja tegutseda.

Pildi allikas: https://www.analyticsinsight.net/artificial-intelligence-in-music-is-creating-more-creativity/

Viited

1. https://newsroom.spotify.com/2023-02-22/spotify-debuts-a-new-ai-dj-right-in-your-pocket/

2. https://www.linkedin.com/advice/0/how-can-ai-used-create-music-revolutionize-gatvc

Mõtteid Eben Mogleni 1999. aasta artiklist (teema 10)

Eben Moglen on 1999. aastal kirjutanud artikli Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright, mis räägib väga üldistatult öeldes sellest (või siis pigem lausa ennustab seda), kuidas on ning võib hinnanguliselt muutuda tulevikus vabatarkvara kasutus (ning kuidas edeneb selle "liikumine") ja mis saab autoriõigustest. Kui palju nendest hinnangutest on siiski enam-vähem täppi läinud?

ENNUSTUSTEST

Alustades millegi sellisega, mis on vähemalt mingil määral täppi läinud, siis vabatarkvara kasutus ning populaarsus on tõesti selle ajaga väga palju suurenenud ning ühtlasi on see positiivselt muutnud ka paljude arvamust ning innustanud neid vabavaralisi alternatiive otsima ja kasutama. See on positiivselt mõjutanud ka tarkvaratööstust, mis on muutunud avatumaks ja koostööle rohkem orienteeritumaks. Igapäevaselt kasutatakse erinevates sektorites väga suurel hulgal vabavaralisi rakendusi, serverite puhul on väga levinud ja hea valik just vabavaraline operatsioonisüsteem ning ega ka tavalistes arvutites mõne sellise operatsioonisüsteemi nägemine enam haruldus pole – kõik see on tõestus sellele, et vabavara on kõikide nende aastate jooksul pärast selle artikli kirjutamist populaarsust kogunud, arenenud ning väga paljude jaoks ka ainuõigeks valikuks muutunud. Sellegipoolest ei ole kuskile haihtunud ka piirangutest pungil omandvara – leidub siiski ka palju neid, kes erinevatel põhjustel seda eelistavad või arvatavasti pigem sellega lihtsalt "harjunud" on. Seetõttu on ikka segase näitena maailmaga võrreldes selline olukord, et kui riistvara on justkui loodus, mis on üpris kindlalt paika pandud, ning tarkvara on justkui inimesed ja nende olemus või loomus, mis on "paindlik", siis juhul kui kõike seda loova poolega seonduvat omatakse, piiratakse ja pannakse kindlalt paika, tekibki olukord, et mingil hetkel pole enam hästi võimalik midagi uut luua või olemasolevale lisada – tekivad probleemid vabaduse ja kontrolliga. "Väga piiravate tingimustega kinnise lähtekoodiga kellelegi kuuluvat tarkvara", mis justnimelt tarkvara vaba arengut ja innovatsiooni piirab, toodetakse ja hoitakse aga siiani palju – seega pole täppi läinud see, et vabavara liikumine intellektuaalomandisüsteemi, autoriõigusi või kinnise lähtekoodiga tarkvara täielikult troonilt tõukaks.

KONKREETSEMALT AUTORIÕIGUSTEST

Autoriõigustega seonduvast aga nii palju, et kuigi need pole kuskile kadunud, siis võib-olla on ikkagi aru saadud sellest, millist mõju need võivad avaldada juhul, kui nende kehtivusaeg on väga pikk. Selle umbes 20-aastase perioodi jooksul on kindlasti vabavara näitel nähtud seda, kuidas liigsete piirangute puudumine mõjub positiivselt innovatsioonile, tarkvara arengule ning ühtlasi arengu kiirusele ning erinevate (rohkemate) variantide tekkele. Need olid ühtlasi umbes need punktid, mida ka Moglen välja tõi, olles skeptiline selle kohta, mida selline reguleerimine negatiivselt mõjutab ning kuidas see tarkvaraarendust ja turgu pidurdada/mõjutada võib. Seega väitiski ta, et tarkvara käsitlemine omandina toob halva tarkvara tekke. Maailm meie ümber muutub, kuid piiranguid tekitava paberimajanduse ja igasuguste õiguste (omamise) tõttu pole võimalik ajaga vabalt kaasas käia, et luua innovaatilist ja piiranguteta tarkvara, millest kõik kasu saaksid. Siiski, tänu vabatarkvara levikule, on tulnud palju alternatiive omandvarale, mis ühtlasi tähendab seda, et need alternatiivid on sellised, mis pole absurdsete piirangute ja tingimustega ja soodustavad nendest edasi arendamist. Täiendavalt aitab tegelikult juba ka see, kui inimesed autoriõiguste pika kestvusaja ja sellisel kujul olemasolu kohta arutavad ning seda teemat aeg-ajalt tõstatavad, sest iial et tea, kui see võib pikemas perspektiivis ka asju suuremas mahus muutma hakata. Hetkel on autoriõigused erinevates riikides natukene erinevalt reguleeritud, kuid ei saa lootust kaotada, et ehk tulevikus nende kestvusaeg taas üle vaadatakse ja uuesti hinnatakse (sõltuvalt hetkeolukorrast ja arengust, arvestades sellega, mis on tuleviku ja innovaatilisuse jaoks parim).

Paarist WIPO intellektuaalomandi komponendist (teema 6)

WIPO intellektuaalomandimudelil on õige mitu komponenti. Mõni neist on tänapäeval üldiselt hästi toimiv, teine aga keerukas, ajale olemuselt natukene jalgu jäänud või on sellega seotud palju asjatut bürokraatiat. Uurime üht, mis on tänapäeval paremini toimiv ning teist, mis vajab muutmist.

PAREMINI TOIMIV

Üheks paremini toimivaks võib pidada autoriõigusi, sest need on võrreldes teiste komponentidega oluliselt arusaadavam ning hõlmab laia spektrit autori poolt loodavat, nagu teoseid, programme, reklaame, filme, muusikat, tehnilisi joonistusi ja arhitektuuri. Kuigi see ei kata muud sorti ideid, esemeid jms, siis on see siiski väga lihtne ja hea viis autori loomingu kaitsmiseks ilma liigse paberimajanduseta. See annab loojale kindlustunde ja võimaluse teenimiseks ning võib ühtlasi anda ka motivatsiooni edasiseks, sest loodu selles kindlas kujus ja vormis on justkui kindlustatud ning "märk on maha jäetud". Eriti hästi võib see sobida just neile, kes teevad midagi erakordselt loovat. Lisaks sellele kestab see kaitse üldiselt terve autori eluea ning ka pärast seda koos pikendamise võimalustega, mis autori ja tema pärijate vaatepunktist on positiivne, küll aga mitte teiste, sest see võib pärssida teiste tegemisi, loodu sarnaste asjade mitmekesisust ning ühtlasi muuta selle kasutamine kulukaks ja ebaatraktiivseks. Samas võib selle lühendamine tuua aga teistsuguseid probleeme ning ebakindlust. Sellegipoolest, kestvuse diskussioonist olenemata, on autoriõigused võrreldes teist tüüpi intellektuaalomanditega palju arusaadavamad, autoreid kaitsvad ning lihtsasti toimivad.

VAJAB MUUTMIST

Muutmist vajab kaubamärk, sest sellega on tihti erinevaid probleeme ja vaidlusi, mis mõnikord on arusaadavad, kuid teinekord väga absurdsed. Arusaadavad on olukorrad, kus kaubamärki üritatakse jäljendada, et petta ja müüa sarnaseid tooteid. Absurdseks näiteks saab aga tuua aga Microsofti vaidluse MikeRoweSofti nime sarnasuse üle, kuigi need polnud teineteisega seotud isegi tegevusalaselt. Tihti on vaidlused baseerunud sellele, kuidas kellelegi miski tundub, kuid puudub kindel piir, mis vaidluse üldse ära hoiaks ja õigluse määraks. Tarvis oleks uuemaid, selgemaid ja paremaid eeskirju, mis need piirid paika paneks, eriti tänapäevases digimaailmas, kus on veel kergem massiliselt teiste tehtut sarnaste kaubamärkidega jäljendada ning niimoodi ebaausat edu saada ning ühtlasi jäljendatud ettevõtte mainet ja klientide usaldust kahjustada. Lisaks saaks parandada ka ülemaailmset koostööd, ühtlust ja selgemaid nõudeid, et vähendada olukordi, kus üks kaubamärk on ühes riigis lubatud, kuid teises, mis on samuti ettevõtte jaoks oluline, keelatud ning tekitada niimoodi lisaprobleeme. Tänapäevases avatud maailmas on kergem, arusaadavam ja kiirem rahvusvaheline kaubamärgi registreerimine ja nõuete selgus oluline.

Pilt: https://ipo.gov.tt/pay-for-a-trade-mark/

Rohkem infot WIPO intellektuaalomandi komponentidest: https://www.wipo.int/about-ip/en/