Kasutatavus veebis – näidetega (teema 12)

Üks olulistest asjadest, millele millegi loomise puhul keskenduda tuleb, on kasutatavus – kui mingit veebilehte, teenust või rakendust on raske kasutada või selle kasutamine pole meeldiv, siis on suur tõenäosus, et kasutaja leiab mõne parema või mugavama alternatiivi.

POSITIIVNE NÄIDE

Tuua välja midagi sellist, mis oleks väga hea või lausa ideaalse kasutatavusega, on raske, kuid kui rääkida positiivsetest kogemustest, siis on arvatavasti väga lihtne kasutada YouTube’i, juhul kui keskenduda seal peamiselt ainult sisu tarbimisele. Videote haldamise ja postitamisega on pilt juba aga natukene kirjum (vähemalt minu arust see vanasti selgem). Videote vaatamiseks on vaja aga kirjutada otsingusse vaid mingid märksõnad, vaadata mida on postitanud tellitud kanalite poolt, vaadata erinevates kategooriates olevaid videoid või klikkida automaatselt soovitatud videotele. Kõik nupud on üldiselt väga aimatavates kohtades ning ei vaja isegi väga õppimist, millest saab järeldada ka seda, et üldise kasutamise poolest on see tõhus ja meeldejääv. Vigu teha pole eriti lihtne ning nende korrigeerimine ei tohiks väga vaevarikas olla. Seega võib üldiselt sellega üpriski rahule jääda. Kui midagi häirib, siis on need arvatavasti reklaamid, mida tänapäeval ei saa isegi enam pärast kolme sekundit vahele jätta ning need võivad ka muud sisu katta. See probleem on aga lahendatav kas Premium’i ostmise või teiste YouTube’ile mittemeeldivate viiside kaudu.

Tegelikult on mugav kasutada ka väga paljusid erinevaid ostu-müügi lehti, kus otsimine ning filtrite kasutamine on lihtne ja enesestmõistetav ning ühegi toimingu tegemine ei vaja lisanduvat abi.

NEGATIIVNE NÄIDE

Kui mõelda halvematele kogemustele, siis tuleb esimesena pähe Digilugu, mis nüüd on küll asendatud Patsiendiportaaliga. Digilugu oli oma välimuselt juba väga vanaaegne ning niimoodi väga pikka aega. Väga keeruline oli selles navigeerida, sest täpselt polnud aru saada, kust midagi leida. Mõni menüü nägi välja selline, et sinna ei peakski kasutaja sattuma või et see pole veel valmis. Kui keskenduda Nielseni komponentidele, siis õpitavuse koha pealt oli selle lehega nii, et pärast pikemat kasutamist sai selgeks kus midagi asus, kuid see ununes väga kiiresti. Seega pärast pikemat vahet pidi hakkama jälle otsast peale lehte tundma õppima hakkama ning seega oli probleeme ka meeldejäävusega. Tõhusus polnud samuti parim, sest paljud tähtsad menüüd peitusid teiste valikute sees ning nendeni jõudmiseks pidi tihti palju niisama klõpsima. Suure tõenäosusega polnud lehe veakindlus ka suurepärane, sest juba harjumatu kasutajaliidese tõttu polnud nende tegemine võimatu. Üldine kasutuskogemus rahulolu poolest oli üsna keskpärane või pigem isegi kehv, kuid see leht ise oli enda põhimõtte poolest väga vajalik ning on positiivne, et see uuendatud Patsiendiportaaliga asendati.

Lisanäitena toon välja ka Facebook’i seadete muutmise pärast seda kui osad valikud viidi üldisesse Meta „kontokeskusesse“ ning mõni jäi Facebook’i enda seadete alla. Kuna erinevad seaded ja valikud on laiali erinevates kohtades, siis on neid väga raske leida isegi pärast pikemat kasutamist, ehk jällegi on selle kasutama õppimine ning meelde jätmine raske. Seega pole selle kasutamine ka tõhus ega liialt meeldiv.

(Info)tehnoloogia mõju ühiskonnale (vabablogimine 3)

Tehnoloogia areng on muutnud inimeste igapäevaelu ning oluliselt mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks tööd ja haridust. Vaatame neid muutusi valdkondade kaupa täpsemalt.

IGAPÄEVAELU

Igapäevaelus on lisaks nutitelefonidele tõusnud ka nutikellade kui ka erinevate "nutikodu" seadmete kasutus. Nutikellad suudavad jälgida inimeste tervislikku seisundit, teavitada võimalikest probleemidest ning kutsuda ise abi. "Nutikodu" seadmed, näiteks lukud, valgustid, kaamerad, tolmuimejad jne, saavad olla eemalt juhitud ning nad oskavad järgida kindalt graafikut või ülesandeid, mis neile antud on. Lisaks saavad nad järjest rohkem paremini hakkama ka erinevate koduste kohustustega – näiteks on robottolmuimejad võrreldes varasemate aastatega nüüd väga täpsed ja nutikad ning ei tao ennast vastu seinu ega jää igale poole kinni nii nagu varem.

Kuna erinevad nutiseadmed vajavad selliste oskuslikemate tegevuste ja prognooside jaoks rohkem andmeid, siis on negatiivseks pooleks kogu selle asja juures privaatsuse kaotamine või vähemalt selle vähenemine suurel määral.

TÖÖ

Töö puhul on muutunud see, et paljud ettevõtted ei nõua enda töötajatelt enam füüsilist kohalolekut. Tööd on võimalik teha distantsilt ning tihti ka enda graafiku põhjal. Samas ei saa jätta mainimata seda, et on siiski ka sellised ettevõtteid, kes seda vaikselt jälle vanamoodsaks tagasi hakkavad reguleerima või on seda juba teinud ning tahavad, et nende töötajad vähemalt mingi arv kordi nädalas kontoris käiksid.

Kasutusele on võetud palju uusi platvorme ja tööriistu, mis tööd hõlbustavad ja paindlikumat tööaega soodustavad – see võib aidata parandada ka töö- ja eraelu tasakaalu.

HARIDUS

Teadmiste omandamine on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem – individuaalseks õppimiseks on palju informatsiooni ning juturobotite näol ka tugi, mida tuleb kasutada mõistlikult ning mitte lasta sellel kõike eest ära teha, vaid pigem lubada aidata mingite asjade selgitamisega või lihtsamate "töödega", mida tegelikult saab ka ise kergesti teha, kuid mis võivad muidu tohutult kauem aega võtta – niimoodi ei jää enda teadmised puudulikeks ning juturobotist on rohkem kasu kui kahju. Saadud informatsioonis tuleb alati ka veenduda!

Juurde on tekkinud ka palju õppeplatvorme, kus saab õppida pea kõike ja seda endale sobival ajal. Youtube'ist võib reklaamina silma olla jäänud näiteks Skillshare, mis on keskendunud loomingulisemate oskuste, näiteks foto- või videotöötluse huvilistele. Lisaks on tänu internetile võimalik suhelda ka nendega, kes elavad üldse kuskil mujal, et saada abi või arutada teemade üle.

Netiketi kaks reeglit tänapäeval (teema 5)

Kuna tänapäeval toimub suurem osa elust ning infovahetusest hoopis Internetis, siis on oluline, et inimesed teeksid seda õigesti ja jääksid viisakaks. Vaatame, kuidas kujutati võrgusuhtluse reegleid eelmise sajandi lõpus ning milline on nende seis tänapäeval.

SAMA TÄHTIS

Sama tähtis või isegi tähtsam on tänapäeval V. Shea netiketireegel number 2, mille põhimõte on, et võrgus suhtlemisel tuleks käituda samamoodi nagu ka igapäevaelus. Seda kiputakse tihti ära unustama või eirama, sest arvatakse, et võrgus on võimalik olla nähtamatu ning anonüümne. Seetõttu muututakse julgemaks ning öeldakse ja tehakse asju, mida enda nime alt ega ka päriselus kunagi ei tehtaks. Inimestel kaob kartus vahele jääda ning ei mõisteta seda, et ka võrgusuhtluse kaudu toimunud varguse või rünnakuga tegeletakse edasi nii nagu seda tehtaks siis, kui sama asi oleks toime pandud tavaelus. Seega ei ole reeglid või suhtlemisstandardid võrgus mitte kuidagi madalamad kui päriselus. Tuleb alati meeles pidada, et ka see, kellega suheldakse, on inimene (kui jätta tänapäevane juturoboti võimalus välja) ning see suhtlus peaks seetõttu välja nägema samasugune nagu see oleks juhul, kui see toimuks näost näkku.

TÄHTSUSE KAOTANUD

Tähtsuse on kaotanud reegel number 4, mis toob välja seda, et tuleks austada teiste inimeste aega ning võrguühendust – tänapäeval seda aga nii tähtsaks ei peeta. Nii foorumites kui ka privaat- ja grupivestlustes ning veebilehtedel ja uudisteportaalides, kus on suhtlemise võimalus, võivad olla pikad, kohmakad ning korduvad sõnumid ning vastutus aja kulutamise ja raiskamise osas langeb peamiselt sellele osapoolele, kes seda ise tarbib või sellel „sisse laseb voolata“ (peamiselt sotsiaalmeedia kaudu). Internetikogemus ja -suhtlus koosnebki suuresti erinevate uudiste, sõnumite või reklaamide mitmekordsest nägemisest ja/või levitamisest, mida tehakse kas niisama või kindlatel eesmärkidel. Natukenegi üldisemad sõnumid või teadaanded lähevad igaks juhuks kõigile ning ei hakatagi mõtlema sellele, kas tegelikult ka kõik seda informatsiooni vajavad. Internetis surfamine ja võrgus suhtlemine on saanud tähtsamaks osaks igapäevaelust ning pole lihtsalt enam mõne grupi või seltskonna huviala või hobi. Samuti ei ole tolleaegseid probleeme seoses võrguühendusega ning selle efektiivne kasutamine pole niivõrd oluline. Olemas on üpriski kiire ja laialdane ühendus ning selle jaoks, et midagi lugeda või näha, pole vaja enam kaua oodata. Sellegipoolest pole liigne raiskamine hea, kuid see pole see enam nii limiteeritud, kui antud netiketi koostamise hetkel.

Pildi allikas: https://knowyourmeme.com/photos/1041397-rules-of-the-internet 

Netikett pärineb aadressilt http://albion.com/netiquette/