(Info)tehnoloogia mõju ühiskonnale (vabablogimine 3)

Tehnoloogia areng on muutnud inimeste igapäevaelu ning oluliselt mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks tööd ja haridust. Vaatame neid muutusi valdkondade kaupa täpsemalt.

IGAPÄEVAELU

Igapäevaelus on lisaks nutitelefonidele tõusnud ka nutikellade kui ka erinevate "nutikodu" seadmete kasutus. Nutikellad suudavad jälgida inimeste tervislikku seisundit, teavitada võimalikest probleemidest ning kutsuda ise abi. "Nutikodu" seadmed, näiteks lukud, valgustid, kaamerad, tolmuimejad jne, saavad olla eemalt juhitud ning nad oskavad järgida kindalt graafikut või ülesandeid, mis neile antud on. Lisaks saavad nad järjest rohkem paremini hakkama ka erinevate koduste kohustustega – näiteks on robottolmuimejad võrreldes varasemate aastatega nüüd väga täpsed ja nutikad ning ei tao ennast vastu seinu ega jää igale poole kinni nii nagu varem.

Kuna erinevad nutiseadmed vajavad selliste oskuslikemate tegevuste ja prognooside jaoks rohkem andmeid, siis on negatiivseks pooleks kogu selle asja juures privaatsuse kaotamine või vähemalt selle vähenemine suurel määral.

TÖÖ

Töö puhul on muutunud see, et paljud ettevõtted ei nõua enda töötajatelt enam füüsilist kohalolekut. Tööd on võimalik teha distantsilt ning tihti ka enda graafiku põhjal. Samas ei saa jätta mainimata seda, et on siiski ka sellised ettevõtteid, kes seda vaikselt jälle vanamoodsaks tagasi hakkavad reguleerima või on seda juba teinud ning tahavad, et nende töötajad vähemalt mingi arv kordi nädalas kontoris käiksid.

Kasutusele on võetud palju uusi platvorme ja tööriistu, mis tööd hõlbustavad ja paindlikumat tööaega soodustavad – see võib aidata parandada ka töö- ja eraelu tasakaalu.

HARIDUS

Teadmiste omandamine on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem – individuaalseks õppimiseks on palju informatsiooni ning juturobotite näol ka tugi, mida tuleb kasutada mõistlikult ning mitte lasta sellel kõike eest ära teha, vaid pigem lubada aidata mingite asjade selgitamisega või lihtsamate "töödega", mida tegelikult saab ka ise kergesti teha, kuid mis võivad muidu tohutult kauem aega võtta – niimoodi ei jää enda teadmised puudulikeks ning juturobotist on rohkem kasu kui kahju. Saadud informatsioonis tuleb alati ka veenduda!

Juurde on tekkinud ka palju õppeplatvorme, kus saab õppida pea kõike ja seda endale sobival ajal. Youtube'ist võib reklaamina silma olla jäänud näiteks Skillshare, mis on keskendunud loomingulisemate oskuste, näiteks foto- või videotöötluse huvilistele. Lisaks on tänu internetile võimalik suhelda ka nendega, kes elavad üldse kuskil mujal, et saada abi või arutada teemade üle.

Kaks erineva juhtimisstiiliga juhti (teema 9)

Iga inimene mõtleb erinevalt ja teeb sellest tulenevalt ka otsuseid isemoodi. Samuti ei ole samasugused ka kõigi prioriteedid ega nägemused. Nii on ka juhtidega – igal juhil on lisaks eelnimetatud erinevustele ka juhtimise puhul enda stiil ja roll, kuidas ettevõtet juhtida ja otsuseid teha.

ARENGUMOOTOR

Taavi Kotka on ennast innovaatilise ja ajaga kaasas käiva juhina tõestanud mitmel viisil. Ta alustas oma teekonda programmeerijana, jõudes seejärel ühe tuntuima ja edukaima tarkvaraarendusfirma Nortali ehk varasema nimega Webmedia juhtivale positsioonile. Ta oli Eesti esimene IT-juht ajal, mil toimus Eesti areng digiriigina ning oli samuti üks maailma esimese e-residentsuse programmi kaasloojatest ja -käivitajatest. See on toonud Eestile tähelepanu üle terve maailma ning ühtlasi nimetati Taavi Kotka 2014. aastal Euroopa parimaks IT-juhiks. Pärast erasektorisse naasmist aitab Kotka idufirmasid ning pakub ka konsultatsioone näiteks digitaalse transformatsiooni küsimustes. (1)

Kuna nii Nortali juhtimine, e-residentuse programm kui ka muude teenuste digitaliseerimine ning noorte (ja innovaatiliste) idufirmade suunamine on väga suuresti seotud innovaatilisuse ning ajaga kaasas käimisega – teistega võrreldes teatud aladel isegi võib-olla ajast ees käimisega – siis sobib see roll Kotka juhtimise iseloomustamiseks.

ÜLEMUS

Kui rääkida võimu kasutamisest ning ootamatutest ja vahest isegi ränkadest otsustest, siis võib välja tuua Elon Muski. Kuigi tema rolli enamik ettevõtete puhul võib liigitada ka juhiks ja arengumootoriks, siis pärast Twitteri (nüüd X) ostmist ning sealsete muudatuste tegemist võib tema juhtimises näha ka ülemuse rolli.

Nimelt hakkas Musk kiiremas korras muutma ettevõtte struktuuri, vallandades väga suure osa töötajatest ning muutes isegi kardinaalselt platvormi nime, edasisi eesmärke ja tööpoliitikat. Väidetavalt oli töötajatele antud ultimaatum, kas lahkuda või teha väga palju tööd väga lühikese ajaga. Samuti ei saadud täpselt aru sellest, mida üldsegi luua tahetakse. Kõik see oli töötajatele emotsionaalselt ja füüsiliselt väga kurnav. (2)

Ehkki ka selles leidub innovaatilisust, sest Musk tahtis teha midagi erakordset (tegelt algselt isegi teadmata, mida), siis on see ikkagi näide võimu kasutamisest ning väga paljusid puudutavate muutuste tegemistest ja kiiruga tehtud otsustest.

Pildi allikas:
https://startupsmagazine.co.uk/article-art-balancing-leadership-and-management-startup

Viited

1. https://taavikotka.com/

2. https://nextsteppartners.com/elon-musk-twitter-the-case-study-of-all-case-studies/ 

Infoühiskonna arengukava lühianalüüs (nädal 4)

Selle jaoks, et pakkuda kõigile paremaid digilahendusi ja -mugavust ning tagada üldiselt paremat digimaailma, on valminud arengukava tegevuste ja eesmärkidega.

TUGEVUSED

Tugevused, mida saab välja tuua, on see, et Eestis on olemas juba (varakult alguse saanud) digiteenused ja -lahendused, mida inimesed igapäevaselt kasutavad ning millest saab tuleviku jaoks palju õppida. Arengukava raames on olemas ka kindel suund ja eesmärgid, mida üritatakse täita. Tahetakse, et inimeste rahulolu digiteenuste ja -maailmaga oleks väga hea ning selle nimel hoitakse vabadust ning tehakse ülikiire internet kättesaadavaks kõikjal. Informatsiooni ja teavet tahetakse koondada ühte kohta, et inimesel oleks seda mugavam jälgida ning andmeid ei peaks sisestama mitmekordselt. See, et Eestis on usk digilahendustesse juba varasemast suur, aitab ka tulevikus ning ka selle arengukava ideede elluviimisel. Suur osa inimestest usaldavad olemasolevaid lahendusi ning tegevuskavas tahetakse seda usku suurendada veelgi, muutes digiühiskonda veelgi turvalisemaks ja usaldusväärsemaks.

NÕRKUSED

Selle jaoks, et muuta digiriigi arendamine ja ülalhoid rohelisemaks, on vaja täpsemalt andmeid koguda ja analüüsida, et aru saada, kuidas seda üldse on võimalik ellu viia. Arengukava loomise hetkeks sellega küll tegeletud poldud, kuid sellega tegeledes on vaja olla väga korrektne ja kõigega arvestav. Paratamatult on kergem hoida vanu ja luua uusi lahendusi nii, et rohelise mõtteviisiga ei arvestata. Lisaks sõltub mingi osa ka muudest teguritest, näiteks kust ja kuidas saadakse (taastuvat ja rohelist) energiat mõistliku hinnaga, kuidas saaks muuta serverikeskuseid ja erinevaid seadmeid efektiivsemaks ning lahendusi tõhusamaks ja üldiselt kogu tervikut optimeerida "rohelisemaks". Andmete kogumisel ja analüüsimisel on lisaks vaja olla veel kindel selles, et kogutud andmed on täpsed ning peegeldaksid tegelikkust.

VÕIMALUSED

Tekib rohkem väljavaateid, kui kasutada avatud standardeid ja lahendusi ning muuta digiriik läbipaistvamaks. Täpsemalt annab see võimaluse paremaks koostööks erasektoriga, mis võib tõsta teenuste kvaliteeti. Tekib võimalus teenuseid sisse osta ning avatud lähtekood võimaldab ka taaskasutust. Suureneb teadlikkus sellest, millised lahendused on olemas või arendamisel ning ühtlasi on kättesaadavam ka muu info, mis puudutab näiteks nõudeid või raamistikku.

OHUD

Rahvusvaheline (peamiselt Euroopa-sisene) koostöö võib olla selline, mida on Eestil üksinda raske kontrollida ning sealsed tagasilöögid võivad olla teatud projektide, piiriüleste teenuste ja lahenduste puhul Eesti jaoks negatiivse mõjuga. Kui osapooli on rohkem, läheb otsustamine ning koostöö paratamatult segasemaks ja keerulisemaks ning lisaks oleneb palju ka pingetest maailmas või koos töötavate inimeste vahel. Seega võib väliskoostöö osutada raskusi, kuid võib samas lõppeda ka väga positiivselt ning olla suur läbimurre. Siiski arvan, et seda võib liigitada ohtude alla, sest see hõlmab rohkem väliseid tegureid.

Arengukava on kättesaadav siit: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030