Selle jaoks, et pakkuda kõigile paremaid digilahendusi ja -mugavust ning tagada üldiselt paremat digimaailma, on valminud arengukava tegevuste ja eesmärkidega.
TUGEVUSED
Tugevused, mida saab välja tuua, on see, et Eestis on olemas juba (varakult alguse saanud) digiteenused ja -lahendused, mida inimesed igapäevaselt kasutavad ning millest saab tuleviku jaoks palju õppida. Arengukava raames on olemas ka kindel suund ja eesmärgid, mida üritatakse täita. Tahetakse, et inimeste rahulolu digiteenuste ja -maailmaga oleks väga hea ning selle nimel hoitakse vabadust ning tehakse ülikiire internet kättesaadavaks kõikjal. Informatsiooni ja teavet tahetakse koondada ühte kohta, et inimesel oleks seda mugavam jälgida ning andmeid ei peaks sisestama mitmekordselt. See, et Eestis on usk digilahendustesse juba varasemast suur, aitab ka tulevikus ning ka selle arengukava ideede elluviimisel. Suur osa inimestest usaldavad olemasolevaid lahendusi ning tegevuskavas tahetakse seda usku suurendada veelgi, muutes digiühiskonda veelgi turvalisemaks ja usaldusväärsemaks.
NÕRKUSED
Selle jaoks, et muuta digiriigi arendamine ja ülalhoid rohelisemaks, on vaja täpsemalt andmeid koguda ja analüüsida, et aru saada, kuidas seda üldse on võimalik ellu viia. Arengukava loomise hetkeks sellega küll tegeletud poldud, kuid sellega tegeledes on vaja olla väga korrektne ja kõigega arvestav. Paratamatult on kergem hoida vanu ja luua uusi lahendusi nii, et rohelise mõtteviisiga ei arvestata. Lisaks sõltub mingi osa ka muudest teguritest, näiteks kust ja kuidas saadakse (taastuvat ja rohelist) energiat mõistliku hinnaga, kuidas saaks muuta serverikeskuseid ja erinevaid seadmeid efektiivsemaks ning lahendusi tõhusamaks ja üldiselt kogu tervikut optimeerida "rohelisemaks". Andmete kogumisel ja analüüsimisel on lisaks vaja olla veel kindel selles, et kogutud andmed on täpsed ning peegeldaksid tegelikkust.
VÕIMALUSED
Tekib rohkem väljavaateid, kui kasutada avatud standardeid ja lahendusi ning muuta digiriik läbipaistvamaks. Täpsemalt annab see võimaluse paremaks koostööks erasektoriga, mis võib tõsta teenuste kvaliteeti. Tekib võimalus teenuseid sisse osta ning avatud lähtekood võimaldab ka taaskasutust. Suureneb teadlikkus sellest, millised lahendused on olemas või arendamisel ning ühtlasi on kättesaadavam ka muu info, mis puudutab näiteks nõudeid või raamistikku.
OHUD
Rahvusvaheline (peamiselt Euroopa-sisene) koostöö võib olla selline, mida on Eestil üksinda raske kontrollida ning sealsed tagasilöögid võivad olla teatud projektide, piiriüleste teenuste ja lahenduste puhul Eesti jaoks negatiivse mõjuga. Kui osapooli on rohkem, läheb otsustamine ning koostöö paratamatult segasemaks ja keerulisemaks ning lisaks oleneb palju ka pingetest maailmas või koos töötavate inimeste vahel. Seega võib väliskoostöö osutada raskusi, kuid võib samas lõppeda ka väga positiivselt ning olla suur läbimurre. Siiski arvan, et seda võib liigitada ohtude alla, sest see hõlmab rohkem väliseid tegureid.
Arengukava on kättesaadav siit: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar