IT ja eetika (teema 15)

Uusi tehnoloogilisi lahendusi saab kasutada erinevatel otstarvetel. Sellega on võimalik teha palju head – muuta inimeste elu kergemaks, mugavamaks – luua üldiselt midagi revolutsioonilist. See kõik oleks väga hea, kui seda tehtaks nii, et inimeste privaatsus ja ka muud eetikaga seotud küsimused sellega ei kannataks, ehk järgitaks justkui sellist kindlat „reeglit“ või „head tava“. Vaatleme lähemalt IT ja eetika seost.

Kuigi eelnevalt sai juba välja toodud, et tehnoloogia abil on võimalik teha nii head kui halba, siis jäi vaatluse alt veel hetkel välja küsimus, kas tehnoloogia iseenesest saab olla eetiline või ebaeetiline. Kuna erinevad lahendused või tehnoloogiad täidavad seda, mida keegi inimene on neile ette andnud, siis ei saa minu arust tehnoloogia ise eetiline või ebaeetiline olla. Küll aga saab eetiline või ebaeetiline olla see, mismoodi seda kellegi poolt kasutatakse, ehk kasutus. Ühesõnaga saab mingi tehnoloogia muutuda relvaks alles kellegi käes. Tehnoloogia kui mingite teadmiste, oskuste või lahenduste näol võib ka mingi pahavaraline lahendus olla väga hästi arendatud ja nutikas – mõnikord on vaja ka „halva eesmärgiga“ programme ja muud sarnast arendada, et leida potentsiaalseid ohukohti, mida lahendada. Kuigi ma leian, et tehnoloogia iseenesest ei ole eetiline või ebaeetiline, vaatlen ma siiski lähemalt (uuendusliku) tehnoloogia (abil valminud programmide, platvormide ja muu sarnase) eetilist ja ebaeetilist kasutust.

Eetiline kasutus võib olla näiteks hariduse jagamise ja edendamise eesmärkidel, kus ei proovita kasutaja arvelt salaja kasu lõigata. Erinevad uued lahendused, sh juturobotid, e-päevikud ja kõiksugu (kiir)koolitusi pakkuvad veebilehed või platvormid võimaldavad peaaegu igaühel õppida selgeks midagi uut, olenemata sellest, kus nad parasjagu asuvad. Samuti saab uuenduslikke lahendusi kasutada heal eesmärgil ka tervishoius, võimaldades paremat teenust patsientidele tänu info kättesaadavusele patsiendi kohta – see hoiab ära patsiendile valede rohtude andmise, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone, või siis annab erakorralises olukorras parema aimduse, milles võib üldse asi olla (kas seda on ka varem juhtunud ning kas patsient vajab näiteks hoopis kiiresti mingit kindlat ravimit). See kõik toimib korrektselt ja eetiliselt vaid siis, kui isikuandmeid kasutatakse õiglaselt ning vaid teenuse/abi osutamise eesmärgil.

Ebaeetiliseks võib pidada sellist kasutust, kus vajatakse millegi (nt teenuse) toimimiseks inimeste andmeid, kuid ei kasuta neid vastutustundlikult. Sellised on tihti erinevad sotsiaalmeediaplatvormid, näiteks Facebook (ja üldiselt ka teised Meta platvormid või rakendused), mis küll väidavad, et hoiavad kõikide kasutajate andmeid privaatsena, kuid tegelikkuses paljude allikate informatsiooni ja teadmiste põhjal seda ei tee. Kõige halvemaks teebki selle asjaolu see, et selle teenuse kasutamiseks on enda andmete sisestamine oluline. Loomulikult on see inimese enda valik seda üldse kasutada, kuid see kaotab natukene kaalu seetõttu, et inimestele väidetakse, et nende andmeid on hästi hoitud – kui oleks ametlikult platvormi enda poolt öeldud, et andmed pole privaatsetena hoitud ning seejärel inimene teeb otsuse seda siiski kasutada, on asjaolud teised ning see on mõnes mõttes võib-olla ka ühiskonnanormidega rohkem kooskõlas (ehk see käitumine sel juhul pole nii ebaeetiline kui kasutajatele valetamine). Kokkuvõttes oli ju sellise lahenduse, mida tehnoloogia võimaldab, idee inimesi ühendada, mitte nende tagant varastada?

AI ja muusika tarbimine ning loomine (vabablogimine 5)

Vaikselt on kujunenud juba 4-päevane postitamise „streak“ vabablogi, iganädalase blogi, raamaturetsensiooni ja selle praeguse vabablogi postituste näol, kuid see postitus siin sündis peamiselt sellepärast, et sain täna Spotify’lt e-kirja, et mulle on loodud uued isikupärastatud esitusloendid. Seetõttu mõtlesin, et oleks väga hea visata pilk sellele, kuidas AI mõjutab muusika tarbimist (näiteks just selliste esindusloendite koostamise näol) kui ka muusika loomist.

MUUSIKA TARBIMINE

Lisaks Spotify’le pakub häid isikupärastatud ja „targalt läbi mõeldud“ soovitusi ka Apple Music (kuid see on üsna hiljutine uuendus). Nad kasutavad AI-d, spetsiifilisemalt masinõpet, selleks, et analüüsida kasutaja kuulamisharjumusi, täpsemalt kuulatud muusikat näiteks žanri ja meeleolu poolest, otsimisajalugu, vahele jäetud, ehk skip'itud laule ning soovitada selle põhjal muid tõenäoliselt meeldivaid (kuulamata) laule või koostada esitusloendeid. Ka olemasolevatele esitusloenditele oskab nt Spotify lisada juurde esitusloendis olevatele lauludele sarnaseid palasid. Ühesõnaga proovitakse aimu saada kuulaja muusikamaitsest ning selle põhjal rohkem potentsiaalselt meeldivaid teoseid soovitada. Proovisin kunagi kasutada Spotify asemel ka YouTube Music’ut, kuid seal jäi kõvasti vajaka headest soovitustest eelnevalt kuulatu põhjal (… vähemalt tol ajal). Välismaal on Spotify Premium kasutajatel olemas ka Spotify DJ, mis Spotify sõnul „tunneb sinu muusikamaitset nii hästi, et see oskab valida, mida sulle esitada“ (1). Samuti kommenteerib see ka lühidalt teoseid ja nende esitajaid – nagu päris DJ. Kokkuvõttes on vähemalt minu arust sellised personaliseeritud ja suhteliselt täpsed soovitused muutnud uute laulude leidmise palju mugavamaks ning tekib vähem neid hetki, kus ei tea, mida kuulata.

MUUSIKA LOOMINE

Lisaks võib AI aidata ka muusika loomisel, näiteks luua uut muusikat kas siis täiesti nullist või mingi sisendi alusel. Üks viisidest on veel olemasolevat muusikat analüüsida ja sealt vajalikku informatsiooni ammutada – sellise informatsiooniga saab koostada näiteks remix’e ja mashup’e. Niimoodi saab AI genereerida ka uut lüürikat, ehk uusi laulusõnu. Suur abi on ka muusika produtseerimisel, kus AI saab anda soovitusi ja tagasisidet – näiteks mingite kõrvalekallete osas, mida inimese kõrv ei pruugi võtta. Kuigi see kõik on väga tore, siis esineb probleeme selles, et tekivad küsimused, kellele selline AI-genereeritud muusika kuulub ning kuidas erinevaid kaasnevaid autoriõigustega seonduvaid küsimusi lahendada. (2)

Kuid võib-olla ongi tulevik selline, et suur osa muusikast ongi just AI-genereeritud või siis AI ja inimese „koosloome“, eriti arvestades seda, et viimasel ajal jääb mulje, et vaikselt hakkavad laulukirjutajatel ideed otsa saama ja väga palju „kirjutatakse üle“ just vanemaid palasid. Kui eelnimetatud autoriõigustega seonduv küsimus saaks konkreetse vastuse, oleks oluliselt kergem sellel teemal edasi mõelda ja tegutseda.

Pildi allikas: https://www.analyticsinsight.net/artificial-intelligence-in-music-is-creating-more-creativity/

Viited

1. https://newsroom.spotify.com/2023-02-22/spotify-debuts-a-new-ai-dj-right-in-your-pocket/

2. https://www.linkedin.com/advice/0/how-can-ai-used-create-music-revolutionize-gatvc

IT ja keskkond (vabablogimine 4)

Kuna IT areng on olnud meeletu ning aidanud ka inimeste elusid kergemaks ja mugavamaks muuta, siis on paratamatult kaasnenud sellega ka teatud sorti tagajärjed. Vaatame, millised on IT mõju plussid ja lahendused keskkonda silmas pidades.

MÕJU KESKKONNALE

IT-sektor on väga suur energiatarbija terves maailmas – väga suurtes kogustes kulub energiat andmekeskuste ja võrkude toimimise jaoks. Sellele lisaks vajavad energiat ja tekitavad reostust ka elektroonikaseadmete kasutamine, nende toomine ning ka kõrvaldamine.

MÕNINGAD PLUSSID JA LAHENDUSED

Tänu võimalusele teha kaugtööd ning viia läbi erinevaid koosolekuid virtuaalselt, väheneb vajadus väga paljudel inimestel auto, bussi või mõne muu vähemloodussõbraliku transpordiviisiga kuskile kohale minna, vähendades sellega heiteid. Loomulikult oleneb palju ka töötajate elukohtade ja kontori vahemaast.

Pilvandmetöötluse kastumine võib samuti olla üks viis jätkusuutlikkuse tagamiseks. Sellised andmekeskused asuvad lähemal elektrijaamadele, et vähendada kaduva energia hulka ning samuti kasutavad taastuvenergiat ehk näiteks päikese-, tuule või hüdroenergiat, vähendades sellega kasvuhoonegaase. Kokkuvõttes on pilvandmetöötluse pakkujate teenuste kasutamine erinevate ettevõtete jaoks ka soodsam, sest puudub vajadus enda IT-infrastruktuuri järele, mis vajab pidevalt hooldamist, uuendamist ning tarbib väga suurtes kogustes energiat. Uuendamise puhul tekib ka see olukord, et vanad serverid jm muutub tõenäoliselt lihtsalt jäätmeteks. Samuti kasutatakse modernsetes pilvandmetöötluse andmekeskustes kõige uuemat riistvara, mis ongi energiaefektiivsem ja selle tagamisse panustatakse järjekindlalt. (1)

Kuigi AI treenimine ja töös hoidmine on iseenesest ressursi- ja energiamahukas, siis tegelikult saab AI-st ka kasu olla. Näiteks aitab see prognoosida jäämägede muutuseid, aidata jälgida ja optimeerida jäätmete ringlussevõttu ja ennustada looduskatastroofe – kõik see on inimestele keskkonna koha pealt oluline informatsioon (2).

Tegelikult on suur pluss tänapäeval juba ka see, et ühiskond mõistab palju paremini, kuidas tuleks tõhusalt ja keskkonda säästvalt käituda ja tegutseda – tänu sellele ongi kõiksugu erinevad muutused tegelikult üldse kokkuvõttes võimalikud. Energiaefektiivsus on praegusel ajal arvatavasti kõige olulisem märksõna, mille järgi kõiki uusi tooteid ja teenuseid luuakse.

Pildi allikas: https://www.thedigitalspeaker.com/content/images/size/w2000/2023/02/Sustainable-AI-greener-future.jpg

Viited

1. https://www.linkedin.com/pulse/cloud-computing-sustainability-how-green-neal-davis

2. https://www.gavi.org/vaccineswork/8-ways-ai-helping-tackle-climate-change

(Info)tehnoloogia mõju ühiskonnale (vabablogimine 3)

Tehnoloogia areng on muutnud inimeste igapäevaelu ning oluliselt mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks tööd ja haridust. Vaatame neid muutusi valdkondade kaupa täpsemalt.

IGAPÄEVAELU

Igapäevaelus on lisaks nutitelefonidele tõusnud ka nutikellade kui ka erinevate "nutikodu" seadmete kasutus. Nutikellad suudavad jälgida inimeste tervislikku seisundit, teavitada võimalikest probleemidest ning kutsuda ise abi. "Nutikodu" seadmed, näiteks lukud, valgustid, kaamerad, tolmuimejad jne, saavad olla eemalt juhitud ning nad oskavad järgida kindalt graafikut või ülesandeid, mis neile antud on. Lisaks saavad nad järjest rohkem paremini hakkama ka erinevate koduste kohustustega – näiteks on robottolmuimejad võrreldes varasemate aastatega nüüd väga täpsed ja nutikad ning ei tao ennast vastu seinu ega jää igale poole kinni nii nagu varem.

Kuna erinevad nutiseadmed vajavad selliste oskuslikemate tegevuste ja prognooside jaoks rohkem andmeid, siis on negatiivseks pooleks kogu selle asja juures privaatsuse kaotamine või vähemalt selle vähenemine suurel määral.

TÖÖ

Töö puhul on muutunud see, et paljud ettevõtted ei nõua enda töötajatelt enam füüsilist kohalolekut. Tööd on võimalik teha distantsilt ning tihti ka enda graafiku põhjal. Samas ei saa jätta mainimata seda, et on siiski ka sellised ettevõtteid, kes seda vaikselt jälle vanamoodsaks tagasi hakkavad reguleerima või on seda juba teinud ning tahavad, et nende töötajad vähemalt mingi arv kordi nädalas kontoris käiksid.

Kasutusele on võetud palju uusi platvorme ja tööriistu, mis tööd hõlbustavad ja paindlikumat tööaega soodustavad – see võib aidata parandada ka töö- ja eraelu tasakaalu.

HARIDUS

Teadmiste omandamine on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem – individuaalseks õppimiseks on palju informatsiooni ning juturobotite näol ka tugi, mida tuleb kasutada mõistlikult ning mitte lasta sellel kõike eest ära teha, vaid pigem lubada aidata mingite asjade selgitamisega või lihtsamate "töödega", mida tegelikult saab ka ise kergesti teha, kuid mis võivad muidu tohutult kauem aega võtta – niimoodi ei jää enda teadmised puudulikeks ning juturobotist on rohkem kasu kui kahju. Saadud informatsioonis tuleb alati ka veenduda!

Juurde on tekkinud ka palju õppeplatvorme, kus saab õppida pea kõike ja seda endale sobival ajal. Youtube'ist võib reklaamina silma olla jäänud näiteks Skillshare, mis on keskendunud loomingulisemate oskuste, näiteks foto- või videotöötluse huvilistele. Lisaks on tänu internetile võimalik suhelda ka nendega, kes elavad üldse kuskil mujal, et saada abi või arutada teemade üle.

Üks arendus- ja üks ärimudel (teema 11)

Tarkvara arendamiseks on arendusmudelite näol olemas mitmeid erinevaid mooduseid, mida vastavalt vajadusele kasutada. Ühtlasi on olemas ka erinevaid ärimudeleid näiteks tarkvara levitamiseks. Vaatame üht mõlemast eelnimetatust mõne projekti näitel.

Arendusmudel – Iteratiivne ehk kordustega mudel

Tihti on mõistlik tarkvara arendada samm-sammult väikeste tükkidena ja kordustena, et tagada tänu varasemale tagasisidele ning varajasemale katsetamisele võimalikult hea, lihvitud ja väheste vigadega lõplikum toode, mis ei ole tihti siiski täiesti lõplik, kuid (loodetavasti) parem kui eelnev versioon. Sellist lähenemist võib näha näiteks operatsioonisüsteemide loomisel (ja täiendamisel). Kui luuakse näiteks uus MS Windows’i versioon, siis ei pruugi selle algsel väljalaskmise hetkel olla veel kõike soovitud (uut/parandatud) funktsionaalsust, vaid seda lisatakse järgnevate uuendustega juurde. Need muudatused, mida tehakse, on tihti tingitud kasutajate tagasisidest ja üldisest eesmärgist ajaga kaasas käia (lähtudes riistvara arengust jne) ning olla kindel, et toode on ka välimuselt ja käitumiselt modernne ning kaasaegne. Kuna on võimalik mõne varasema punkti juurde naasmine ning sellest jätkamine, siis on ka kindlust põrumistest taastumise osas rohkem. Kuna sai ennist juba MS Windows näiteks toodud, siis võib-olla saab spetsiifilisemaks näiteks tuua ka seda, kuidas Microsoftil Windows 7-e järglase Windows 8-ga paljude kasutajate jaoks negatiivsete ja ebamugavate muudatuste tõttu eriti hästi ei läinud, mistõttu tehti sellest saadud kriitika põhjal edasi Windows 8.1, proovides olukorda parandada, kuniks pöörduti Windows 10-ga tagasi taas Windows 7-e moodi töölaua juurde ilma ebameeldiva Windows Phone’i operatsioonisüsteemi meenutava (ava/start)kuvata. Seega on sellise arendusmudeli kasutamine operatsioonisüsteemide arendamiseks oluline ning kasulik.

Ärimudel – Tarkvara kui teenus

Kui varem oli levinud see, et tarkvara sai ühekordse maksega endale osta, siis tänapäeval läheb aina rohkem firmasid üle sellele põhimõttele, et nende tarkvara on kättesaadav pidevate kuu- või aastapõhiste maksetena ning olemas tihti ka pilvepõhisena. Üks tuntumaid ettevõtteid, kes niimoodi tarkvara teenusena müüb, on Adobe enda Creative Cloud’iga, mille ostmine tagab juurdepääsu väga paljudele olulistele video- ja fototöötlusprogrammidele. Selle positiivne külg võib olla see, et kasutada saab tarkvara uusimat versiooni, mis tagab tihti vähesemate probleemide olemasolu ning suurema kindluse. Sellegipoolest on selline variant tavakasutajate jaoks tihtipeale pikema aja peale kallim. Teoorias võib olla ka olukordi, kus see lahendus teeb aga asja odavamaks – kui tarkvara on vaja ainult lühikeseks ajaks, siis selle ostmine näiteks ainult kuuks on oluliselt odavam kui terve tarkvara ostmine. Sellegipoolest on ettevõtteid, kes antud näite puhul suuremas hulgas Adobe’i tarkvara vajavad, sest näiteks Adobe Premiere, Illustrator või Photoshop (ja ka mitmed teised) on filmi- ja fototööstuses väga populaarsed ja laialdaselt levinud ning suure tõenäosusega oskavad nende töötajad just neid parima tulemuse saavutamiseks kasutada ja on just nendega harjunud – selliste ettevõtete jaoks võib niimoodi teenusena tarkvara kättesaamine suuremates kogustes tarkvara soetamise ja pidevate värskenduste saamise ja tagamise lihtsamaks teha.

Biomeetrilised isikutuvastusviisid rakendustes ning seametes (vabablogimine 2)

Kuigi biomeetrilised isikutuvastusmeetodid on eksisteerinud juba pikemalt, siis on need just viimastel aastatel väga palju populaarsust kogunud. Vähemalt endale on jäänud selline mulje, et varem oldi nende osas palju skeptilisem. Kaheldi nende turvalisuses ning ühtlasi ei tahetud lihtsalt endast kuskile sõrmejälgi ega ka näojooni maha jätta. Kuigi erinevaid biomeetrilisi andmeid kasutatakse isikutuvastuseks ja turvalisuse tagamiseks erinevates valdkondades, sh riigi poolt kodanike turvalisuse huvides, siis võtan siin pigem ette biomeetriliste tuvastusviiside kasutamise igapäevastes nutiseadmetes ja rakendustes (ehk peamiselt sõrmejäljetuvastus, millest kõik peamiselt alguse sai, ning näotuvastus).

Kuigi ei saa kindlalt väita, et tänapäeval enda sõrmejälje andmine või näo näitamine igatpidi ja igal pool eelnevalt mõtlemata liigselt mõistlikum oleks (selle küsimuse tõttu, et mis nende andmetega tegelikult teha võidakse ja mis on riskid), siis on ikkagi toimunud biomeetrilise isikutuvastuse valdkonnas areng ning nüüdseks on niimoodi võimalik juba väga mitmetes kohtades enda isikut tõendada ja sisse logida, sh pangarakendustesse ning teha seal isegi väiksemaid makseid. Lisaks sellele kasutavad sõrmejälje- ja näotuvastust sisselogimiseks lisaks nutitelefonidele nüüd ka erinevad sülearvutid. Kogemuse põhjal on nutiseadmete seas sõrmejälje- ja näotuvastus üldiselt kasutatavuse poolest üsna samaväärseteks ning kõige populaarsemateks kujunenud – mugavuse tõttu on võib-olla uuemate seadmete seas näotuvastus nüüd isegi levinumaks lahenduseks muutunud.

Ideaalis aitab biomeetria kasutamine turvalisust suurendada – näo või sõrmejälje järeletegemine kuskilt eemalt on pea võimatu. Biomeetriaga sisselogimine või seadme lukust avamine on ühtlasi palju mugavam kasutaja jaoks ning muudab tervet protsessi lisaks mugavusele ka kordades kiiremaks. Biomeetrilisi vahendeid saab kasutada ka lisaturvalisuse tagamiseks, integreerides neid teiste sisselogimise meetoditega ehk näiteks tavaliste paroolidega. (1)

Kuigi biomeetriline tuvastus ei pruugi alati täiesti täpne olla ning sõltub palju ka kas siis näiteks sõrmejäljelugeja, (infrapuna-) kaamera ja valgussensorite kvaliteedist, täpsusest ja tarkvarast või keskkonnast, sõrmejälje seisust või valgusest, siis tundub, et vähemalt nutiseadmete avamiseks jm sellise jaoks on see hetkel piisav ning areneb hea kiirusega. Samuti on oluline vältida erinevaid andmelekkeid, mis võiksid ebamugavusi, erinevaid rikkumisi, pettusi või vargusi põhjustada.

Viited

1. https://frontegg.com/blog/biometric-authentication

Mõtteid Eben Mogleni 1999. aasta artiklist (teema 10)

Eben Moglen on 1999. aastal kirjutanud artikli Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright, mis räägib väga üldistatult öeldes sellest (või siis pigem lausa ennustab seda), kuidas on ning võib hinnanguliselt muutuda tulevikus vabatarkvara kasutus (ning kuidas edeneb selle "liikumine") ja mis saab autoriõigustest. Kui palju nendest hinnangutest on siiski enam-vähem täppi läinud?

ENNUSTUSTEST

Alustades millegi sellisega, mis on vähemalt mingil määral täppi läinud, siis vabatarkvara kasutus ning populaarsus on tõesti selle ajaga väga palju suurenenud ning ühtlasi on see positiivselt muutnud ka paljude arvamust ning innustanud neid vabavaralisi alternatiive otsima ja kasutama. See on positiivselt mõjutanud ka tarkvaratööstust, mis on muutunud avatumaks ja koostööle rohkem orienteeritumaks. Igapäevaselt kasutatakse erinevates sektorites väga suurel hulgal vabavaralisi rakendusi, serverite puhul on väga levinud ja hea valik just vabavaraline operatsioonisüsteem ning ega ka tavalistes arvutites mõne sellise operatsioonisüsteemi nägemine enam haruldus pole – kõik see on tõestus sellele, et vabavara on kõikide nende aastate jooksul pärast selle artikli kirjutamist populaarsust kogunud, arenenud ning väga paljude jaoks ka ainuõigeks valikuks muutunud. Sellegipoolest ei ole kuskile haihtunud ka piirangutest pungil omandvara – leidub siiski ka palju neid, kes erinevatel põhjustel seda eelistavad või arvatavasti pigem sellega lihtsalt "harjunud" on. Seetõttu on ikka segase näitena maailmaga võrreldes selline olukord, et kui riistvara on justkui loodus, mis on üpris kindlalt paika pandud, ning tarkvara on justkui inimesed ja nende olemus või loomus, mis on "paindlik", siis juhul kui kõike seda loova poolega seonduvat omatakse, piiratakse ja pannakse kindlalt paika, tekibki olukord, et mingil hetkel pole enam hästi võimalik midagi uut luua või olemasolevale lisada – tekivad probleemid vabaduse ja kontrolliga. "Väga piiravate tingimustega kinnise lähtekoodiga kellelegi kuuluvat tarkvara", mis justnimelt tarkvara vaba arengut ja innovatsiooni piirab, toodetakse ja hoitakse aga siiani palju – seega pole täppi läinud see, et vabavara liikumine intellektuaalomandisüsteemi, autoriõigusi või kinnise lähtekoodiga tarkvara täielikult troonilt tõukaks.

KONKREETSEMALT AUTORIÕIGUSTEST

Autoriõigustega seonduvast aga nii palju, et kuigi need pole kuskile kadunud, siis võib-olla on ikkagi aru saadud sellest, millist mõju need võivad avaldada juhul, kui nende kehtivusaeg on väga pikk. Selle umbes 20-aastase perioodi jooksul on kindlasti vabavara näitel nähtud seda, kuidas liigsete piirangute puudumine mõjub positiivselt innovatsioonile, tarkvara arengule ning ühtlasi arengu kiirusele ning erinevate (rohkemate) variantide tekkele. Need olid ühtlasi umbes need punktid, mida ka Moglen välja tõi, olles skeptiline selle kohta, mida selline reguleerimine negatiivselt mõjutab ning kuidas see tarkvaraarendust ja turgu pidurdada/mõjutada võib. Seega väitiski ta, et tarkvara käsitlemine omandina toob halva tarkvara tekke. Maailm meie ümber muutub, kuid piiranguid tekitava paberimajanduse ja igasuguste õiguste (omamise) tõttu pole võimalik ajaga vabalt kaasas käia, et luua innovaatilist ja piiranguteta tarkvara, millest kõik kasu saaksid. Siiski, tänu vabatarkvara levikule, on tulnud palju alternatiive omandvarale, mis ühtlasi tähendab seda, et need alternatiivid on sellised, mis pole absurdsete piirangute ja tingimustega ja soodustavad nendest edasi arendamist. Täiendavalt aitab tegelikult juba ka see, kui inimesed autoriõiguste pika kestvusaja ja sellisel kujul olemasolu kohta arutavad ning seda teemat aeg-ajalt tõstatavad, sest iial et tea, kui see võib pikemas perspektiivis ka asju suuremas mahus muutma hakata. Hetkel on autoriõigused erinevates riikides natukene erinevalt reguleeritud, kuid ei saa lootust kaotada, et ehk tulevikus nende kestvusaeg taas üle vaadatakse ja uuesti hinnatakse (sõltuvalt hetkeolukorrast ja arengust, arvestades sellega, mis on tuleviku ja innovaatilisuse jaoks parim).

IT ja e-kaubandus (vabablogimine 1)

Tehnoloogia arenguga on väga suuri edusamme teinud ja arengut näidanud e-kaubandus, ehk väga lihtsaks on muutunud kõiksugu asjade ostmine ning elu ilma e-poodide ja sellise lihtsuseta paljud inimesed enam ette kujutada ei oskagi. Samas võib sellises lihtsuses leiduda ka negatiivseid külgi.

Nüüdisaegne ostlemine kui ka ostude eest maksmine on muudetud inimeste jaoks väga kergeks. Inimestel pole vaja näha palju vaeva ei kauba tellimise, selle eest maksmise ega ka kättesaamisega. Kaubavalik on palju suurem ning samuti on lihtsasti võimalik tellimine ka välismaalt. Maksmine on palju turvalisem ning võimalusi maksmiseks on väga palju erinevaid. Mõnel juhul on maksmiseks vaja teha vaid paar klikki ning näidata enda nägu või mõnda muud biomeetrilist elementi. Biomeetriliste autentimisvahendite ning üldine (info)tehnoloogia areng aitavad tagada paremat turvalisust, kuid kindlasti ei ole see kindlus sajaprotsendiline ning teenuseosutaja peab mõistma enda vastutust nii nagu ka kõik teenusekasutajad peavad mõistma, kuidas enda andmete ja paroolidega ringi käia ning riskiolukordades käituda.

Ostlemiskogemus on palju personaliseeritum ning lisaks sellele esineb ka personaalseid pakkumisi kui ka soodustusi, millest on palju kergem teada saada või mida on palju kergem märgata (1). Ka poepidajad saavad e-poe pidamisest kasu – igalt pool ning igal ajahetkel kättesaadavus klientidele tagab lisaks mugavusele ka suurema kasumi (2). E-poodides on olemas ka klienditugi, mis oskab vastata klientide küsimustele ja muredele ning need võimalikult kiiresti lahendada. Seetõttu ei tunne inimene ennast ka e-poes liiga abituna. Samas võib minu arust negatiivsena välja tuua seda, et tänapäeval on paljudes kohtades reaalsed inimesed asendatud juturobotitega, millest pole spetsiifilisemate murede ja küsimuste korral kuigi palju abi. Seetõttu võiks ikkagi tagada ka kerge võimaluse saada abi klienditoelt ilma pika automatiseeritud protsessi läbitegemiseta. See on üks selline asi, mistõttu tuleks võib-olla tehnoloogia ja kaubanduse integreerimisel olla natuke tagasihoidlikum ning kõike kohe mitte automatiseerida.

Seda, et šoppamine nii kergeks on tehtud, võib veel teatud põhjustel negatiivseks lugeda – lisaks sellele, et inimesed kulutavad lihtsuse tõttu rohkem raha, siis suureneb seetõttu ka tarbimine ning mittevajalike asjade ostmine, mida võib ehk ka mingil määral reostuseks liigitada või lugeda.

Pildi allikas: https://www.cxtoday.com/contact-centre/the-state-of-cx-in-ecommerce-for-2023/

Viited

1. https://industrywired.com/how-does-technology-impact-on-e-commerce-industry/

2. https://brandshark.com/impact-of-e-commerce-on-business/

Infoühiskonna arengukava lühianalüüs (nädal 4)

Selle jaoks, et pakkuda kõigile paremaid digilahendusi ja -mugavust ning tagada üldiselt paremat digimaailma, on valminud arengukava tegevuste ja eesmärkidega.

TUGEVUSED

Tugevused, mida saab välja tuua, on see, et Eestis on olemas juba (varakult alguse saanud) digiteenused ja -lahendused, mida inimesed igapäevaselt kasutavad ning millest saab tuleviku jaoks palju õppida. Arengukava raames on olemas ka kindel suund ja eesmärgid, mida üritatakse täita. Tahetakse, et inimeste rahulolu digiteenuste ja -maailmaga oleks väga hea ning selle nimel hoitakse vabadust ning tehakse ülikiire internet kättesaadavaks kõikjal. Informatsiooni ja teavet tahetakse koondada ühte kohta, et inimesel oleks seda mugavam jälgida ning andmeid ei peaks sisestama mitmekordselt. See, et Eestis on usk digilahendustesse juba varasemast suur, aitab ka tulevikus ning ka selle arengukava ideede elluviimisel. Suur osa inimestest usaldavad olemasolevaid lahendusi ning tegevuskavas tahetakse seda usku suurendada veelgi, muutes digiühiskonda veelgi turvalisemaks ja usaldusväärsemaks.

NÕRKUSED

Selle jaoks, et muuta digiriigi arendamine ja ülalhoid rohelisemaks, on vaja täpsemalt andmeid koguda ja analüüsida, et aru saada, kuidas seda üldse on võimalik ellu viia. Arengukava loomise hetkeks sellega küll tegeletud poldud, kuid sellega tegeledes on vaja olla väga korrektne ja kõigega arvestav. Paratamatult on kergem hoida vanu ja luua uusi lahendusi nii, et rohelise mõtteviisiga ei arvestata. Lisaks sõltub mingi osa ka muudest teguritest, näiteks kust ja kuidas saadakse (taastuvat ja rohelist) energiat mõistliku hinnaga, kuidas saaks muuta serverikeskuseid ja erinevaid seadmeid efektiivsemaks ning lahendusi tõhusamaks ja üldiselt kogu tervikut optimeerida "rohelisemaks". Andmete kogumisel ja analüüsimisel on lisaks vaja olla veel kindel selles, et kogutud andmed on täpsed ning peegeldaksid tegelikkust.

VÕIMALUSED

Tekib rohkem väljavaateid, kui kasutada avatud standardeid ja lahendusi ning muuta digiriik läbipaistvamaks. Täpsemalt annab see võimaluse paremaks koostööks erasektoriga, mis võib tõsta teenuste kvaliteeti. Tekib võimalus teenuseid sisse osta ning avatud lähtekood võimaldab ka taaskasutust. Suureneb teadlikkus sellest, millised lahendused on olemas või arendamisel ning ühtlasi on kättesaadavam ka muu info, mis puudutab näiteks nõudeid või raamistikku.

OHUD

Rahvusvaheline (peamiselt Euroopa-sisene) koostöö võib olla selline, mida on Eestil üksinda raske kontrollida ning sealsed tagasilöögid võivad olla teatud projektide, piiriüleste teenuste ja lahenduste puhul Eesti jaoks negatiivse mõjuga. Kui osapooli on rohkem, läheb otsustamine ning koostöö paratamatult segasemaks ja keerulisemaks ning lisaks oleneb palju ka pingetest maailmas või koos töötavate inimeste vahel. Seega võib väliskoostöö osutada raskusi, kuid võib samas lõppeda ka väga positiivselt ning olla suur läbimurre. Siiski arvan, et seda võib liigitada ohtude alla, sest see hõlmab rohkem väliseid tegureid.

Arengukava on kättesaadav siit: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030