Kuigi biomeetrilised isikutuvastusmeetodid on eksisteerinud juba pikemalt, siis on need just viimastel aastatel väga palju populaarsust kogunud. Vähemalt endale on jäänud selline mulje, et varem oldi nende osas palju skeptilisem. Kaheldi nende turvalisuses ning ühtlasi ei tahetud lihtsalt endast kuskile sõrmejälgi ega ka näojooni maha jätta. Kuigi erinevaid biomeetrilisi andmeid kasutatakse isikutuvastuseks ja turvalisuse tagamiseks erinevates valdkondades, sh riigi poolt kodanike turvalisuse huvides, siis võtan siin pigem ette biomeetriliste tuvastusviiside kasutamise igapäevastes nutiseadmetes ja rakendustes (ehk peamiselt sõrmejäljetuvastus, millest kõik peamiselt alguse sai, ning näotuvastus).
Kuigi ei saa kindlalt väita, et tänapäeval enda sõrmejälje andmine või näo näitamine igatpidi ja igal pool eelnevalt mõtlemata liigselt mõistlikum oleks (selle küsimuse tõttu, et mis nende andmetega tegelikult teha võidakse ja mis on riskid), siis on ikkagi toimunud biomeetrilise isikutuvastuse valdkonnas areng ning nüüdseks on niimoodi võimalik juba väga mitmetes kohtades enda isikut tõendada ja sisse logida, sh pangarakendustesse ning teha seal isegi väiksemaid makseid. Lisaks sellele kasutavad sõrmejälje- ja näotuvastust sisselogimiseks lisaks nutitelefonidele nüüd ka erinevad sülearvutid. Kogemuse põhjal on nutiseadmete seas sõrmejälje- ja näotuvastus üldiselt kasutatavuse poolest üsna samaväärseteks ning kõige populaarsemateks kujunenud – mugavuse tõttu on võib-olla uuemate seadmete seas näotuvastus nüüd isegi levinumaks lahenduseks muutunud.
Ideaalis aitab biomeetria kasutamine turvalisust suurendada – näo või sõrmejälje järeletegemine kuskilt eemalt on pea võimatu. Biomeetriaga sisselogimine või seadme lukust avamine on ühtlasi palju mugavam kasutaja jaoks ning muudab tervet protsessi lisaks mugavusele ka kordades kiiremaks. Biomeetrilisi vahendeid saab kasutada ka lisaturvalisuse tagamiseks, integreerides neid teiste sisselogimise meetoditega ehk näiteks tavaliste paroolidega. (1)
Kuigi biomeetriline tuvastus ei pruugi alati täiesti täpne olla ning sõltub palju ka kas siis näiteks sõrmejäljelugeja, (infrapuna-) kaamera ja valgussensorite kvaliteedist, täpsusest ja tarkvarast või keskkonnast, sõrmejälje seisust või valgusest, siis tundub, et vähemalt nutiseadmete avamiseks jm sellise jaoks on see hetkel piisav ning areneb hea kiirusega. Samuti on oluline vältida erinevaid andmelekkeid, mis võiksid ebamugavusi, erinevaid rikkumisi, pettusi või vargusi põhjustada.
Viited
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar