Üks arendus- ja üks ärimudel (teema 11)

Tarkvara arendamiseks on arendusmudelite näol olemas mitmeid erinevaid mooduseid, mida vastavalt vajadusele kasutada. Ühtlasi on olemas ka erinevaid ärimudeleid näiteks tarkvara levitamiseks. Vaatame üht mõlemast eelnimetatust mõne projekti näitel.

Arendusmudel – Iteratiivne ehk kordustega mudel

Tihti on mõistlik tarkvara arendada samm-sammult väikeste tükkidena ja kordustena, et tagada tänu varasemale tagasisidele ning varajasemale katsetamisele võimalikult hea, lihvitud ja väheste vigadega lõplikum toode, mis ei ole tihti siiski täiesti lõplik, kuid (loodetavasti) parem kui eelnev versioon. Sellist lähenemist võib näha näiteks operatsioonisüsteemide loomisel (ja täiendamisel). Kui luuakse näiteks uus MS Windows’i versioon, siis ei pruugi selle algsel väljalaskmise hetkel olla veel kõike soovitud (uut/parandatud) funktsionaalsust, vaid seda lisatakse järgnevate uuendustega juurde. Need muudatused, mida tehakse, on tihti tingitud kasutajate tagasisidest ja üldisest eesmärgist ajaga kaasas käia (lähtudes riistvara arengust jne) ning olla kindel, et toode on ka välimuselt ja käitumiselt modernne ning kaasaegne. Kuna on võimalik mõne varasema punkti juurde naasmine ning sellest jätkamine, siis on ka kindlust põrumistest taastumise osas rohkem. Kuna sai ennist juba MS Windows näiteks toodud, siis võib-olla saab spetsiifilisemaks näiteks tuua ka seda, kuidas Microsoftil Windows 7-e järglase Windows 8-ga paljude kasutajate jaoks negatiivsete ja ebamugavate muudatuste tõttu eriti hästi ei läinud, mistõttu tehti sellest saadud kriitika põhjal edasi Windows 8.1, proovides olukorda parandada, kuniks pöörduti Windows 10-ga tagasi taas Windows 7-e moodi töölaua juurde ilma ebameeldiva Windows Phone’i operatsioonisüsteemi meenutava (ava/start)kuvata. Seega on sellise arendusmudeli kasutamine operatsioonisüsteemide arendamiseks oluline ning kasulik.

Ärimudel – Tarkvara kui teenus

Kui varem oli levinud see, et tarkvara sai ühekordse maksega endale osta, siis tänapäeval läheb aina rohkem firmasid üle sellele põhimõttele, et nende tarkvara on kättesaadav pidevate kuu- või aastapõhiste maksetena ning olemas tihti ka pilvepõhisena. Üks tuntumaid ettevõtteid, kes niimoodi tarkvara teenusena müüb, on Adobe enda Creative Cloud’iga, mille ostmine tagab juurdepääsu väga paljudele olulistele video- ja fototöötlusprogrammidele. Selle positiivne külg võib olla see, et kasutada saab tarkvara uusimat versiooni, mis tagab tihti vähesemate probleemide olemasolu ning suurema kindluse. Sellegipoolest on selline variant tavakasutajate jaoks tihtipeale pikema aja peale kallim. Teoorias võib olla ka olukordi, kus see lahendus teeb aga asja odavamaks – kui tarkvara on vaja ainult lühikeseks ajaks, siis selle ostmine näiteks ainult kuuks on oluliselt odavam kui terve tarkvara ostmine. Sellegipoolest on ettevõtteid, kes antud näite puhul suuremas hulgas Adobe’i tarkvara vajavad, sest näiteks Adobe Premiere, Illustrator või Photoshop (ja ka mitmed teised) on filmi- ja fototööstuses väga populaarsed ja laialdaselt levinud ning suure tõenäosusega oskavad nende töötajad just neid parima tulemuse saavutamiseks kasutada ja on just nendega harjunud – selliste ettevõtete jaoks võib niimoodi teenusena tarkvara kättesaamine suuremates kogustes tarkvara soetamise ja pidevate värskenduste saamise ja tagamise lihtsamaks teha.