Kaks erineva juhtimisstiiliga juhti (teema 9)

Iga inimene mõtleb erinevalt ja teeb sellest tulenevalt ka otsuseid isemoodi. Samuti ei ole samasugused ka kõigi prioriteedid ega nägemused. Nii on ka juhtidega – igal juhil on lisaks eelnimetatud erinevustele ka juhtimise puhul enda stiil ja roll, kuidas ettevõtet juhtida ja otsuseid teha.

ARENGUMOOTOR

Taavi Kotka on ennast innovaatilise ja ajaga kaasas käiva juhina tõestanud mitmel viisil. Ta alustas oma teekonda programmeerijana, jõudes seejärel ühe tuntuima ja edukaima tarkvaraarendusfirma Nortali ehk varasema nimega Webmedia juhtivale positsioonile. Ta oli Eesti esimene IT-juht ajal, mil toimus Eesti areng digiriigina ning oli samuti üks maailma esimese e-residentsuse programmi kaasloojatest ja -käivitajatest. See on toonud Eestile tähelepanu üle terve maailma ning ühtlasi nimetati Taavi Kotka 2014. aastal Euroopa parimaks IT-juhiks. Pärast erasektorisse naasmist aitab Kotka idufirmasid ning pakub ka konsultatsioone näiteks digitaalse transformatsiooni küsimustes. (1)

Kuna nii Nortali juhtimine, e-residentuse programm kui ka muude teenuste digitaliseerimine ning noorte (ja innovaatiliste) idufirmade suunamine on väga suuresti seotud innovaatilisuse ning ajaga kaasas käimisega – teistega võrreldes teatud aladel isegi võib-olla ajast ees käimisega – siis sobib see roll Kotka juhtimise iseloomustamiseks.

ÜLEMUS

Kui rääkida võimu kasutamisest ning ootamatutest ja vahest isegi ränkadest otsustest, siis võib välja tuua Elon Muski. Kuigi tema rolli enamik ettevõtete puhul võib liigitada ka juhiks ja arengumootoriks, siis pärast Twitteri (nüüd X) ostmist ning sealsete muudatuste tegemist võib tema juhtimises näha ka ülemuse rolli.

Nimelt hakkas Musk kiiremas korras muutma ettevõtte struktuuri, vallandades väga suure osa töötajatest ning muutes isegi kardinaalselt platvormi nime, edasisi eesmärke ja tööpoliitikat. Väidetavalt oli töötajatele antud ultimaatum, kas lahkuda või teha väga palju tööd väga lühikese ajaga. Samuti ei saadud täpselt aru sellest, mida üldsegi luua tahetakse. Kõik see oli töötajatele emotsionaalselt ja füüsiliselt väga kurnav. (2)

Ehkki ka selles leidub innovaatilisust, sest Musk tahtis teha midagi erakordset (tegelt algselt isegi teadmata, mida), siis on see ikkagi näide võimu kasutamisest ning väga paljusid puudutavate muutuste tegemistest ja kiiruga tehtud otsustest.

Pildi allikas:
https://startupsmagazine.co.uk/article-art-balancing-leadership-and-management-startup

Viited

1. https://taavikotka.com/

2. https://nextsteppartners.com/elon-musk-twitter-the-case-study-of-all-case-studies/ 

IT haridusvõimalused ja nende olulisus (teema 8)

Selle jaoks, et IT-maastikul kuskile jõuda ja midagi saavutada, on oluline, et on olemas vajalikud teadmised spetsiifiliste või ka üldisemate ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. Üldjuhul võib välja tuua kolm võimalust nende oskuste ja teadmiste omandamiseks – klassikaline kõrgkool, rakendus- või kutsekõrgkool või omandada mõni erialane kutsetunnistus, näiteks Cisco sertifikaat.

Klassikaline kõrgkool

Klassikaline kõrgkoolidiplom on kolmest loetletust arvatavasti kõige prestiižsem. Võib oletada, et inimene, kellel see on, omab laia silmaringi, rohkelt üldiseid teadmisi ja oskab hästi kinni pidada kokkulepetest, tähtaegadest ning on selles mõttes usaldusväärne. Kuigi ka kõrgkoolis on rõhk praktilistel oskustel ja teadmistel, siis võrreldes kutsekooliga on suurem panus ka üldisematel ainetel, mis ei pruugigi liigselt erialaülesannetega seotud olla, kuid mille eesmärk on õpetada õppima ja treenida kõikehõlmavamat mõtlemist. Seetõttu on selle haridusega võimalik pürgida kõrgematele ametikohtadele ning võib-olla osata olla avatum ja rohkemat hoomav. Tõestust selle kohta, et klassikalise kõrgkooli lõpetanud inimene oskab iseseisvalt hakkama saada, õppida ning on usaldusväärne, lisab see, et tõenäosus omada seda diplomit mitte midagi tehes ja kuupäevadest kinnipidamata on väike. Seega on võimalik, et see diplom tõestab kõige enam hoopis inimese potentsiaali ja usaldusväärsust koos vajalike teadmiste ja oskustega tööturu jaoks. Inimene ei pea tingimata olema piiratud kindlat sorti ülesannetega, kuna omab häid oskusi edasiarenguks.

Rakendus- või kutsekõrgkool

Rakendus-/kutsekõrgkoolist saadud teadmised viitavad peamiselt sellele, et selle diplomiga isik oskab hästi praktilisi ülesandeid ja probleeme lahendada või midagi arendada ja luua. Täpsemalt oleneb see sellest, mille poole on spetsiifilisemalt õppeteel kaldutud, kuid võrreldes erialase sertifikaadiga, on teadmised oluliselt laiemad. See diplom omab kindlasti vähem prestiiži kui klassikalise kõrgkooli oma, sest tihti võib selle omandamine olla kergem ja ka kiirem. Keskendutakse vaid konkreetsetele erialaga seonduvatele tegevustele ning vähem rõhku on sellistel üldisematel loogika ja mõtlemisega seotud ainetel, mis nõuavad väga head teoreetilist arusaama ja laialdasemaid teadmisi. See haridus võib olla hea viis kiiremini tööturule sisenemiseks, kuid kindlasti tuleb arvestada, et suure tõenäosusega on niimoodi raskem saada kõrgetele ametikohtadele. Kindlasti ei tohi arvata, et seda teed minek kuidagi väga palju halvem oleks, sest paratamatult on ühiskonnas vaja erineva tasemega töökohtadele erinevate oskuste ja teadmistega inimesi.

Erialane kutsetunnistus

Erialane kutsetunnistus tõestab peamiselt seda, et omandatud on mõne kindla spetsiifilise toote või tarkvara haldamise ja võimalike probleemide lahendamise oskused. See tunnistus võib osutuda teadud olukordades väga kasulikuks, sest paratamatult leidub palju selliseid tooteid, mille kasutamine ei ole nii enesestmõistetav ega lihtne. Toode või lahendus võib olla koostatud nii, et inimesel, kel puuduvad vajalikud teadmised, ei pruugigi olla võimalik iseseisvalt midagi olulist muuta ega teha. Kui selline toode või tarkvara on kasutuses, on oluline, et seda haldaks piisava pädevuse ja teadmistega inimene, kuna iga tegevuse jaoks kuskilt mujalt vajalike protseduuride uurimine ilma aimduseta, mis võib valesti olla või kuidas peaks üldse tegutsema, võtab palju aega ning pole ühegi ettevõtte jaoks optimaalne. Sellist pädevust tõestabki ideaalselt erialane sertifikaat. Arvatavasti on levinuim see stsenaarium, et erialane kutsetunnistus on lisa põhilisele IT-ga seotud haridusele ning pole ainus tunnistus selle isiku jaoks – seega on selline sertifikaat hea täiendus ja rohkemate ning paremate võimaluste avaja tööturul, kuid sellest üksi võib jääda väheks.

Pildi allikas: https://www.pioneershiksha.com/news/3020-importance-of-it-in-education.html

Kolme litsentsi kokkuvõtted (teema 7)

Kuna Naatan Nohikul on tarkvaraprojekti jaoks valida kolme litsentsi vahel, siis leiab siit väikese kokkuvõtte nende kolme valikus oleva litsentsi kohta.

ÄRIVARALINE LITSENTS (EULA)

Ärivaraline litsents tasub valida siis, kui puudub tahe tarkvaraprojekti vabalt koos avatud ja muudetava koodiga edasi levitada nii, et ka teised saaksid seda vabalt kasutada, kohandada ja arendada. Niimoodi on võimalik hoida ja kaitsta enda koodi, hoides selle müümise ja levitamise kontrolli ning kehtestades sellega ka n-ö rangemad tingimused tarkvara kasutamiseks. Teatud vaatenurgast võib selle puuduseks osutuda see, et sellistel tingimustel ei ole võimalik kaasata kogukonda arendusse ning teha kogukonnaga koostööd. Puudub võimalus näha lähtekoodi, mis toob endaga kaasa piiranguid ja tekitab ka turvalisusega seotud küsimusi. Samas võib see olla vajalik, kui tegu on millegi salajase (saladusi peitva) ja olulisega, mille puhul ei taheta et kogukond koodi näeks ega aitaks ning lähtekoodi vaba kättesaadavus võib tekitada turvaaukude ärakasutamist või muid turvariske. Selle litsentsiga tarkvara eest saab ka raha küsida.

GNU GPL (copyleft)

GNU GPL tasuks valida aga siis, kui on tahe teha vastupidiselt ärivaralises litsentsis loetletule. Seega saab tarkvara levida vabalt, seda saab vabalt kasutada ning see on avatud ja muudetava koodiga. Samuti on edasiarendamine ja kõige olulisemana ka õiguste edasikandumine võimalikud. Lisaks teeb see võimalikuks kogukonna kaasamise ning kindlustab, et ka need versioonid levivad samadel tingimustel ehk jäävad samamoodi vabaks ja avatuks. Samuti võib samadel tingimustel levitamise nõuet pidada ka puuduseks, sest see piirab mõningal määral vabadust teiste edasiste arenduste kättesaadavuse osas. Arvatavasti sobibki see litsents juhul, kui eesmärk on tarkvara vaba levitamine ning võimaluse andmine kogukonnale koostöö tegemiseks ja sellega ka algse tarkvara parandamiseks, uuendamiseks ja heas korras hoidmiseks. Selle litsentsiga tarkvara ei pea tingimata tasuta olema.

BSD LITSENTS (copyleftita)

Kolmanda valikuna on olemas ka BSD litsents, mida tasub valida siis, kui on tahe, et tarkvara oleks kättesaadav sarnastel tingimustel GNU GPL litsentsile, kuid selle erinevusega, et puudub õiguste edasikandumine. Seega selle tarkvara edasiarendused ei pea tingimata olema sama litsentsi all ning see annab suurema valiku kogukonda kuuluvatele edasiarendajatele, sest algse koodi põhjal on võimalik ka ärivara teha. Selliste tingimustega tarkvara võib olla atraktiivsem ja suurema levikuga ning seda on võimalik edasi arendada vabamalt ja paindlikumatel tingimustel. Sellegipoolest võib leida negatiivsena, et edasiarendused ei pruugi olla samamoodi kättesaadavad ja teatud kaastöödest ei ole seega kogukonnale ja algsele tarkvarale kasu, sest neil puudub panus selle tarkvara parandamiseks ja üldiseks edasiarendamiseks, mis ka teistele kasulik oleks. Kokkuvõttes tasub see litsents ära, kui on plaanis tarkvara (koodi) avalikustamine vabadel tingimustel ja selle kasutamise võimaldamine nii avatud lähtekoodiga projektides kui ka kinnises äritarkvaras.

Allikas: https://www.cleanpng.com/png-software-license-royalty-free-software-licensing-a-6502705/

VIITED

Palju abi oli E-ITSPEA 7. nädala teemajutust ning võrdlustabelist.

Paarist WIPO intellektuaalomandi komponendist (teema 6)

WIPO intellektuaalomandimudelil on õige mitu komponenti. Mõni neist on tänapäeval üldiselt hästi toimiv, teine aga keerukas, ajale olemuselt natukene jalgu jäänud või on sellega seotud palju asjatut bürokraatiat. Uurime üht, mis on tänapäeval paremini toimiv ning teist, mis vajab muutmist.

PAREMINI TOIMIV

Üheks paremini toimivaks võib pidada autoriõigusi, sest need on võrreldes teiste komponentidega oluliselt arusaadavam ning hõlmab laia spektrit autori poolt loodavat, nagu teoseid, programme, reklaame, filme, muusikat, tehnilisi joonistusi ja arhitektuuri. Kuigi see ei kata muud sorti ideid, esemeid jms, siis on see siiski väga lihtne ja hea viis autori loomingu kaitsmiseks ilma liigse paberimajanduseta. See annab loojale kindlustunde ja võimaluse teenimiseks ning võib ühtlasi anda ka motivatsiooni edasiseks, sest loodu selles kindlas kujus ja vormis on justkui kindlustatud ning "märk on maha jäetud". Eriti hästi võib see sobida just neile, kes teevad midagi erakordselt loovat. Lisaks sellele kestab see kaitse üldiselt terve autori eluea ning ka pärast seda koos pikendamise võimalustega, mis autori ja tema pärijate vaatepunktist on positiivne, küll aga mitte teiste, sest see võib pärssida teiste tegemisi, loodu sarnaste asjade mitmekesisust ning ühtlasi muuta selle kasutamine kulukaks ja ebaatraktiivseks. Samas võib selle lühendamine tuua aga teistsuguseid probleeme ning ebakindlust. Sellegipoolest, kestvuse diskussioonist olenemata, on autoriõigused võrreldes teist tüüpi intellektuaalomanditega palju arusaadavamad, autoreid kaitsvad ning lihtsasti toimivad.

VAJAB MUUTMIST

Muutmist vajab kaubamärk, sest sellega on tihti erinevaid probleeme ja vaidlusi, mis mõnikord on arusaadavad, kuid teinekord väga absurdsed. Arusaadavad on olukorrad, kus kaubamärki üritatakse jäljendada, et petta ja müüa sarnaseid tooteid. Absurdseks näiteks saab aga tuua aga Microsofti vaidluse MikeRoweSofti nime sarnasuse üle, kuigi need polnud teineteisega seotud isegi tegevusalaselt. Tihti on vaidlused baseerunud sellele, kuidas kellelegi miski tundub, kuid puudub kindel piir, mis vaidluse üldse ära hoiaks ja õigluse määraks. Tarvis oleks uuemaid, selgemaid ja paremaid eeskirju, mis need piirid paika paneks, eriti tänapäevases digimaailmas, kus on veel kergem massiliselt teiste tehtut sarnaste kaubamärkidega jäljendada ning niimoodi ebaausat edu saada ning ühtlasi jäljendatud ettevõtte mainet ja klientide usaldust kahjustada. Lisaks saaks parandada ka ülemaailmset koostööd, ühtlust ja selgemaid nõudeid, et vähendada olukordi, kus üks kaubamärk on ühes riigis lubatud, kuid teises, mis on samuti ettevõtte jaoks oluline, keelatud ning tekitada niimoodi lisaprobleeme. Tänapäevases avatud maailmas on kergem, arusaadavam ja kiirem rahvusvaheline kaubamärgi registreerimine ja nõuete selgus oluline.

Pilt: https://ipo.gov.tt/pay-for-a-trade-mark/

Rohkem infot WIPO intellektuaalomandi komponentidest: https://www.wipo.int/about-ip/en/

Netiketi kaks reeglit tänapäeval (teema 5)

Kuna tänapäeval toimub suurem osa elust ning infovahetusest hoopis Internetis, siis on oluline, et inimesed teeksid seda õigesti ja jääksid viisakaks. Vaatame, kuidas kujutati võrgusuhtluse reegleid eelmise sajandi lõpus ning milline on nende seis tänapäeval.

SAMA TÄHTIS

Sama tähtis või isegi tähtsam on tänapäeval V. Shea netiketireegel number 2, mille põhimõte on, et võrgus suhtlemisel tuleks käituda samamoodi nagu ka igapäevaelus. Seda kiputakse tihti ära unustama või eirama, sest arvatakse, et võrgus on võimalik olla nähtamatu ning anonüümne. Seetõttu muututakse julgemaks ning öeldakse ja tehakse asju, mida enda nime alt ega ka päriselus kunagi ei tehtaks. Inimestel kaob kartus vahele jääda ning ei mõisteta seda, et ka võrgusuhtluse kaudu toimunud varguse või rünnakuga tegeletakse edasi nii nagu seda tehtaks siis, kui sama asi oleks toime pandud tavaelus. Seega ei ole reeglid või suhtlemisstandardid võrgus mitte kuidagi madalamad kui päriselus. Tuleb alati meeles pidada, et ka see, kellega suheldakse, on inimene (kui jätta tänapäevane juturoboti võimalus välja) ning see suhtlus peaks seetõttu välja nägema samasugune nagu see oleks juhul, kui see toimuks näost näkku.

TÄHTSUSE KAOTANUD

Tähtsuse on kaotanud reegel number 4, mis toob välja seda, et tuleks austada teiste inimeste aega ning võrguühendust – tänapäeval seda aga nii tähtsaks ei peeta. Nii foorumites kui ka privaat- ja grupivestlustes ning veebilehtedel ja uudisteportaalides, kus on suhtlemise võimalus, võivad olla pikad, kohmakad ning korduvad sõnumid ning vastutus aja kulutamise ja raiskamise osas langeb peamiselt sellele osapoolele, kes seda ise tarbib või sellel „sisse laseb voolata“ (peamiselt sotsiaalmeedia kaudu). Internetikogemus ja -suhtlus koosnebki suuresti erinevate uudiste, sõnumite või reklaamide mitmekordsest nägemisest ja/või levitamisest, mida tehakse kas niisama või kindlatel eesmärkidel. Natukenegi üldisemad sõnumid või teadaanded lähevad igaks juhuks kõigile ning ei hakatagi mõtlema sellele, kas tegelikult ka kõik seda informatsiooni vajavad. Internetis surfamine ja võrgus suhtlemine on saanud tähtsamaks osaks igapäevaelust ning pole lihtsalt enam mõne grupi või seltskonna huviala või hobi. Samuti ei ole tolleaegseid probleeme seoses võrguühendusega ning selle efektiivne kasutamine pole niivõrd oluline. Olemas on üpriski kiire ja laialdane ühendus ning selle jaoks, et midagi lugeda või näha, pole vaja enam kaua oodata. Sellegipoolest pole liigne raiskamine hea, kuid see pole see enam nii limiteeritud, kui antud netiketi koostamise hetkel.

Pildi allikas: https://knowyourmeme.com/photos/1041397-rules-of-the-internet 

Netikett pärineb aadressilt http://albion.com/netiquette/