Kolme litsentsi kokkuvõtted (teema 7)

Kuna Naatan Nohikul on tarkvaraprojekti jaoks valida kolme litsentsi vahel, siis leiab siit väikese kokkuvõtte nende kolme valikus oleva litsentsi kohta.

ÄRIVARALINE LITSENTS (EULA)

Ärivaraline litsents tasub valida siis, kui puudub tahe tarkvaraprojekti vabalt koos avatud ja muudetava koodiga edasi levitada nii, et ka teised saaksid seda vabalt kasutada, kohandada ja arendada. Niimoodi on võimalik hoida ja kaitsta enda koodi, hoides selle müümise ja levitamise kontrolli ning kehtestades sellega ka n-ö rangemad tingimused tarkvara kasutamiseks. Teatud vaatenurgast võib selle puuduseks osutuda see, et sellistel tingimustel ei ole võimalik kaasata kogukonda arendusse ning teha kogukonnaga koostööd. Puudub võimalus näha lähtekoodi, mis toob endaga kaasa piiranguid ja tekitab ka turvalisusega seotud küsimusi. Samas võib see olla vajalik, kui tegu on millegi salajase (saladusi peitva) ja olulisega, mille puhul ei taheta et kogukond koodi näeks ega aitaks ning lähtekoodi vaba kättesaadavus võib tekitada turvaaukude ärakasutamist või muid turvariske. Selle litsentsiga tarkvara eest saab ka raha küsida.

GNU GPL (copyleft)

GNU GPL tasuks valida aga siis, kui on tahe teha vastupidiselt ärivaralises litsentsis loetletule. Seega saab tarkvara levida vabalt, seda saab vabalt kasutada ning see on avatud ja muudetava koodiga. Samuti on edasiarendamine ja kõige olulisemana ka õiguste edasikandumine võimalikud. Lisaks teeb see võimalikuks kogukonna kaasamise ning kindlustab, et ka need versioonid levivad samadel tingimustel ehk jäävad samamoodi vabaks ja avatuks. Samuti võib samadel tingimustel levitamise nõuet pidada ka puuduseks, sest see piirab mõningal määral vabadust teiste edasiste arenduste kättesaadavuse osas. Arvatavasti sobibki see litsents juhul, kui eesmärk on tarkvara vaba levitamine ning võimaluse andmine kogukonnale koostöö tegemiseks ja sellega ka algse tarkvara parandamiseks, uuendamiseks ja heas korras hoidmiseks. Selle litsentsiga tarkvara ei pea tingimata tasuta olema.

BSD LITSENTS (copyleftita)

Kolmanda valikuna on olemas ka BSD litsents, mida tasub valida siis, kui on tahe, et tarkvara oleks kättesaadav sarnastel tingimustel GNU GPL litsentsile, kuid selle erinevusega, et puudub õiguste edasikandumine. Seega selle tarkvara edasiarendused ei pea tingimata olema sama litsentsi all ning see annab suurema valiku kogukonda kuuluvatele edasiarendajatele, sest algse koodi põhjal on võimalik ka ärivara teha. Selliste tingimustega tarkvara võib olla atraktiivsem ja suurema levikuga ning seda on võimalik edasi arendada vabamalt ja paindlikumatel tingimustel. Sellegipoolest võib leida negatiivsena, et edasiarendused ei pruugi olla samamoodi kättesaadavad ja teatud kaastöödest ei ole seega kogukonnale ja algsele tarkvarale kasu, sest neil puudub panus selle tarkvara parandamiseks ja üldiseks edasiarendamiseks, mis ka teistele kasulik oleks. Kokkuvõttes tasub see litsents ära, kui on plaanis tarkvara (koodi) avalikustamine vabadel tingimustel ja selle kasutamise võimaldamine nii avatud lähtekoodiga projektides kui ka kinnises äritarkvaras.

Allikas: https://www.cleanpng.com/png-software-license-royalty-free-software-licensing-a-6502705/

VIITED

Palju abi oli E-ITSPEA 7. nädala teemajutust ning võrdlustabelist.