IT ja eetika (teema 15)

Uusi tehnoloogilisi lahendusi saab kasutada erinevatel otstarvetel. Sellega on võimalik teha palju head – muuta inimeste elu kergemaks, mugavamaks – luua üldiselt midagi revolutsioonilist. See kõik oleks väga hea, kui seda tehtaks nii, et inimeste privaatsus ja ka muud eetikaga seotud küsimused sellega ei kannataks, ehk järgitaks justkui sellist kindlat „reeglit“ või „head tava“. Vaatleme lähemalt IT ja eetika seost.

Kuigi eelnevalt sai juba välja toodud, et tehnoloogia abil on võimalik teha nii head kui halba, siis jäi vaatluse alt veel hetkel välja küsimus, kas tehnoloogia iseenesest saab olla eetiline või ebaeetiline. Kuna erinevad lahendused või tehnoloogiad täidavad seda, mida keegi inimene on neile ette andnud, siis ei saa minu arust tehnoloogia ise eetiline või ebaeetiline olla. Küll aga saab eetiline või ebaeetiline olla see, mismoodi seda kellegi poolt kasutatakse, ehk kasutus. Ühesõnaga saab mingi tehnoloogia muutuda relvaks alles kellegi käes. Tehnoloogia kui mingite teadmiste, oskuste või lahenduste näol võib ka mingi pahavaraline lahendus olla väga hästi arendatud ja nutikas – mõnikord on vaja ka „halva eesmärgiga“ programme ja muud sarnast arendada, et leida potentsiaalseid ohukohti, mida lahendada. Kuigi ma leian, et tehnoloogia iseenesest ei ole eetiline või ebaeetiline, vaatlen ma siiski lähemalt (uuendusliku) tehnoloogia (abil valminud programmide, platvormide ja muu sarnase) eetilist ja ebaeetilist kasutust.

Eetiline kasutus võib olla näiteks hariduse jagamise ja edendamise eesmärkidel, kus ei proovita kasutaja arvelt salaja kasu lõigata. Erinevad uued lahendused, sh juturobotid, e-päevikud ja kõiksugu (kiir)koolitusi pakkuvad veebilehed või platvormid võimaldavad peaaegu igaühel õppida selgeks midagi uut, olenemata sellest, kus nad parasjagu asuvad. Samuti saab uuenduslikke lahendusi kasutada heal eesmärgil ka tervishoius, võimaldades paremat teenust patsientidele tänu info kättesaadavusele patsiendi kohta – see hoiab ära patsiendile valede rohtude andmise, mis võivad tekitada allergilisi reaktsioone, või siis annab erakorralises olukorras parema aimduse, milles võib üldse asi olla (kas seda on ka varem juhtunud ning kas patsient vajab näiteks hoopis kiiresti mingit kindlat ravimit). See kõik toimib korrektselt ja eetiliselt vaid siis, kui isikuandmeid kasutatakse õiglaselt ning vaid teenuse/abi osutamise eesmärgil.

Ebaeetiliseks võib pidada sellist kasutust, kus vajatakse millegi (nt teenuse) toimimiseks inimeste andmeid, kuid ei kasuta neid vastutustundlikult. Sellised on tihti erinevad sotsiaalmeediaplatvormid, näiteks Facebook (ja üldiselt ka teised Meta platvormid või rakendused), mis küll väidavad, et hoiavad kõikide kasutajate andmeid privaatsena, kuid tegelikkuses paljude allikate informatsiooni ja teadmiste põhjal seda ei tee. Kõige halvemaks teebki selle asjaolu see, et selle teenuse kasutamiseks on enda andmete sisestamine oluline. Loomulikult on see inimese enda valik seda üldse kasutada, kuid see kaotab natukene kaalu seetõttu, et inimestele väidetakse, et nende andmeid on hästi hoitud – kui oleks ametlikult platvormi enda poolt öeldud, et andmed pole privaatsetena hoitud ning seejärel inimene teeb otsuse seda siiski kasutada, on asjaolud teised ning see on mõnes mõttes võib-olla ka ühiskonnanormidega rohkem kooskõlas (ehk see käitumine sel juhul pole nii ebaeetiline kui kasutajatele valetamine). Kokkuvõttes oli ju sellise lahenduse, mida tehnoloogia võimaldab, idee inimesi ühendada, mitte nende tagant varastada?

IT tugilahendused Eestis (teema 13)

Selle jaoks, et võimaldada võimalikult paljudel erinevatel inimestel arvutit (ja ka muid seadmeid) kasutada, on oluline tagada neile vajalikud tugilahendused. Vaatame, kuidas sellele Eesti vaatest läheneda võiks.

Tarkvaralisi lahendusi, mis soodustavad arvuti kasutamist, võiks käsitleda kui tavalisi (tehnoloogilisi) lahendusi, sest nendest võivad kasu saada kõik – nende kättesaadavust ja kasutamist ei peaks piirama ning neid ei peaks liigitama vaid erivajadustega inimeste abivahenditeks. Kui lisad ei häiri, siis on pigem parem kui neid on rohkem kui vähem. Ka „imeliku“ funktsionaalsusega programme, tarkvarasüsteeme ja muid lisasid võib saada kasutada mitmeotstarbeliselt – kõigi poolt. Ka nendel inimestel, kel on neid abivahendeid vaja, on kergem, kui kõik on pigem kergesti kui raskesti kättesaadav või siis tarkvarast rääkides juba näiteks operatsioonisüsteemi integreeritud ning mitte olema saadavad vaid lisatasu eest. Eraldi programmide jm tootjad võiksid samuti teha neid erinevaid operatsioonisüsteeme, platvorme ja igasugust riistvara silmas pidades – valik ei peaks olema sellepärast liiga rängalt piiratud. Kõige parem olekski, kui saaks tavalised tooted teha võimalikult sobivaks kõigile – ideaalne lahendus pole nii aga kunagi võimalik, ja arvatavasti poleks isegi siis, kui midagi spetsiifilisemalt tehakse.

Tarkvaratootjatele tuleks teada anda ja rõhutada, millised on täpsemad vajadused, mis programme ja muid lisasid on veel vaja. Seetõttu oleks riigi poolt hea, kui sellistest mõtetest erinevatele tarkvara kui ka riistvara tootjatele teada antakse ja neid vajadusel ka rahastatakse (eriti nt neid, mis on spetsiifiliselt eesti keelega seotud ja ei saa olla täiesti universaalsed). Selliste üldisemate tarkvaraliste lahenduste realiseerimise ühekordsed kulud nende laia haarde tõttu (ehk paljud saavad kasu) võiksid olla riigi kanda.

Lisaks vajavad kindlasti rahastamist spetsiifilisemad seadmed, mida inimestel tuleb osta, ehk näiteks erilised spetsiifilised klaviatuurid, hiired ja muu selline, mida suurtes kogustes ei toodeta või mis sisaldavad mingit kallist tehnoloogiat ning on juba seetõttu kulukad. Rahastamise puhul võiks vaadata, kas on olemas mingeid rahastusprogramme või  projekte (nt Euroopa Liidu), mille raames näiteks kasvõi koostöös teiste riikidega üldisemaid lahendusi nõudvaid probleeme lahendada. Teha võiks ka vastavaid ettepanekuid. Suure tõenäosusega tuleks raha eraldada peamiselt erasektori poolt maksudega täidetud riigieelarvest kui muid projekte ja rahastusprogramme ei ole, sest muud head rahastusallikad puuduvad. Võimalik, et sellega peaks tegelema mitu ministeeriumit koostöös, kellest üks on näiteks sotsiaalministeerium. Kaaluda tuleks seda, et riik teeb erivajadustega inimestele mõeldud lahendustele ning seadmetele soodustusi või korvab kallite toodete soetamise muul moel (teistsugused toetused, maksusoodustused). Väiksemate lisade puhul, mida saaks integreerida olemasolevatele välisseadmetega, võiks jällegi tootjatele nendest teada anda ning lasta neil need lisada ja kasvõi normiks teha (nii et nt teatud tooteliinid neid alati sisaldavad) – see on ka erivajadustega inimestele kergem, kui saaks hakkama „tavaliste“ ja ka soodsamate seadmetega, mis on olemas igal pool, kuid kõik sõltub täpsemalt vajadusest ning iga puhul pole selline lähenemine võimalik.

IT ja keskkond (vabablogimine 4)

Kuna IT areng on olnud meeletu ning aidanud ka inimeste elusid kergemaks ja mugavamaks muuta, siis on paratamatult kaasnenud sellega ka teatud sorti tagajärjed. Vaatame, millised on IT mõju plussid ja lahendused keskkonda silmas pidades.

MÕJU KESKKONNALE

IT-sektor on väga suur energiatarbija terves maailmas – väga suurtes kogustes kulub energiat andmekeskuste ja võrkude toimimise jaoks. Sellele lisaks vajavad energiat ja tekitavad reostust ka elektroonikaseadmete kasutamine, nende toomine ning ka kõrvaldamine.

MÕNINGAD PLUSSID JA LAHENDUSED

Tänu võimalusele teha kaugtööd ning viia läbi erinevaid koosolekuid virtuaalselt, väheneb vajadus väga paljudel inimestel auto, bussi või mõne muu vähemloodussõbraliku transpordiviisiga kuskile kohale minna, vähendades sellega heiteid. Loomulikult oleneb palju ka töötajate elukohtade ja kontori vahemaast.

Pilvandmetöötluse kastumine võib samuti olla üks viis jätkusuutlikkuse tagamiseks. Sellised andmekeskused asuvad lähemal elektrijaamadele, et vähendada kaduva energia hulka ning samuti kasutavad taastuvenergiat ehk näiteks päikese-, tuule või hüdroenergiat, vähendades sellega kasvuhoonegaase. Kokkuvõttes on pilvandmetöötluse pakkujate teenuste kasutamine erinevate ettevõtete jaoks ka soodsam, sest puudub vajadus enda IT-infrastruktuuri järele, mis vajab pidevalt hooldamist, uuendamist ning tarbib väga suurtes kogustes energiat. Uuendamise puhul tekib ka see olukord, et vanad serverid jm muutub tõenäoliselt lihtsalt jäätmeteks. Samuti kasutatakse modernsetes pilvandmetöötluse andmekeskustes kõige uuemat riistvara, mis ongi energiaefektiivsem ja selle tagamisse panustatakse järjekindlalt. (1)

Kuigi AI treenimine ja töös hoidmine on iseenesest ressursi- ja energiamahukas, siis tegelikult saab AI-st ka kasu olla. Näiteks aitab see prognoosida jäämägede muutuseid, aidata jälgida ja optimeerida jäätmete ringlussevõttu ja ennustada looduskatastroofe – kõik see on inimestele keskkonna koha pealt oluline informatsioon (2).

Tegelikult on suur pluss tänapäeval juba ka see, et ühiskond mõistab palju paremini, kuidas tuleks tõhusalt ja keskkonda säästvalt käituda ja tegutseda – tänu sellele ongi kõiksugu erinevad muutused tegelikult üldse kokkuvõttes võimalikud. Energiaefektiivsus on praegusel ajal arvatavasti kõige olulisem märksõna, mille järgi kõiki uusi tooteid ja teenuseid luuakse.

Pildi allikas: https://www.thedigitalspeaker.com/content/images/size/w2000/2023/02/Sustainable-AI-greener-future.jpg

Viited

1. https://www.linkedin.com/pulse/cloud-computing-sustainability-how-green-neal-davis

2. https://www.gavi.org/vaccineswork/8-ways-ai-helping-tackle-climate-change

(Info)tehnoloogia mõju ühiskonnale (vabablogimine 3)

Tehnoloogia areng on muutnud inimeste igapäevaelu ning oluliselt mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks tööd ja haridust. Vaatame neid muutusi valdkondade kaupa täpsemalt.

IGAPÄEVAELU

Igapäevaelus on lisaks nutitelefonidele tõusnud ka nutikellade kui ka erinevate "nutikodu" seadmete kasutus. Nutikellad suudavad jälgida inimeste tervislikku seisundit, teavitada võimalikest probleemidest ning kutsuda ise abi. "Nutikodu" seadmed, näiteks lukud, valgustid, kaamerad, tolmuimejad jne, saavad olla eemalt juhitud ning nad oskavad järgida kindalt graafikut või ülesandeid, mis neile antud on. Lisaks saavad nad järjest rohkem paremini hakkama ka erinevate koduste kohustustega – näiteks on robottolmuimejad võrreldes varasemate aastatega nüüd väga täpsed ja nutikad ning ei tao ennast vastu seinu ega jää igale poole kinni nii nagu varem.

Kuna erinevad nutiseadmed vajavad selliste oskuslikemate tegevuste ja prognooside jaoks rohkem andmeid, siis on negatiivseks pooleks kogu selle asja juures privaatsuse kaotamine või vähemalt selle vähenemine suurel määral.

TÖÖ

Töö puhul on muutunud see, et paljud ettevõtted ei nõua enda töötajatelt enam füüsilist kohalolekut. Tööd on võimalik teha distantsilt ning tihti ka enda graafiku põhjal. Samas ei saa jätta mainimata seda, et on siiski ka sellised ettevõtteid, kes seda vaikselt jälle vanamoodsaks tagasi hakkavad reguleerima või on seda juba teinud ning tahavad, et nende töötajad vähemalt mingi arv kordi nädalas kontoris käiksid.

Kasutusele on võetud palju uusi platvorme ja tööriistu, mis tööd hõlbustavad ja paindlikumat tööaega soodustavad – see võib aidata parandada ka töö- ja eraelu tasakaalu.

HARIDUS

Teadmiste omandamine on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem – individuaalseks õppimiseks on palju informatsiooni ning juturobotite näol ka tugi, mida tuleb kasutada mõistlikult ning mitte lasta sellel kõike eest ära teha, vaid pigem lubada aidata mingite asjade selgitamisega või lihtsamate "töödega", mida tegelikult saab ka ise kergesti teha, kuid mis võivad muidu tohutult kauem aega võtta – niimoodi ei jää enda teadmised puudulikeks ning juturobotist on rohkem kasu kui kahju. Saadud informatsioonis tuleb alati ka veenduda!

Juurde on tekkinud ka palju õppeplatvorme, kus saab õppida pea kõike ja seda endale sobival ajal. Youtube'ist võib reklaamina silma olla jäänud näiteks Skillshare, mis on keskendunud loomingulisemate oskuste, näiteks foto- või videotöötluse huvilistele. Lisaks on tänu internetile võimalik suhelda ka nendega, kes elavad üldse kuskil mujal, et saada abi või arutada teemade üle.

3 põnevat IT lahendust erinevates kategooriates (teema 1)

PERFOKAARDID

Mida aeg edasi, seda rohkem huvitavaid ja ka elumuutvaid lahendusi IT-maastikule juurde tekib. Osa leiutisi on ka sellised, mis mõjutavad sellest järgnevaid ehk neid võib pidada  revolutsioonilisteks.

Üheks selliseks näiteks võib tuua perfokaardid, mis loodi prantslase Jacquardi poolt 19. sajandi alguses ning mida ta kasutas kangastelgede jaoks, et anda ette muster ning võimaldada isegi vähekogenud töötajatel tootmisprotsessis osaleda. See polnud aga ainuke otstarve mille jaoks perfokaarte kasutati. Perfokaartidega sai edasi anda ka kahendsüsteemis olevat koodi ehk ühtesid ja nulle vastavalt aukude olemasolule või puudumisele ning seejärel avastati, et perfokaartidega on võimalik edasi anda väga palju erinevat sorti informatsiooni. Sellega on seotud Babbage ning tema teooria küüsis olev analüütiline masin, millele sai informatsiooni ette anda just perfokaartidega, ning Ada Lovelace, kes temaga koostööd tegi, erinevaid mõtteid välja käis ning keda ka esimeseks programmeerijaks peetakse. Seega on neid peetud programmeerimise ja andmetega tegelemise alustalaks. (1)

Arvutimälu eellaseks võib neid liigitada seepärast, et need suutsid hoiustada teavet ning lisaks võimaldasid need oluliselt kergemini viia läbi rahvaloendust ning koondada elanike andmeid (2). Nende kasutamine ei piirdunud aga sellega. Perfokaartide kasutusala ja ajalugu on üpriski pikk ja lai, hõlmates palju erinevaid inimesi. Kokkuvõttes muutsidki need palju kergemaks erinevaid tootmisprotsesse ja võimaldasid kanda endaga informatsiooni, mis andis suuna nii programmeerimisele kui ka informatsiooni hoiustamisele ja edasi kandmisele ehk justkui andmekandjatele.

Raske on ette kujutada, mis oleks saanud siis, kui perfokaarte poleks leiutatud ning informatsiooni kandmiseks kasutusele võetud, sest automatiseerimine, informatsiooni hoiustamine ja töötlemine on kõik alguse saanud just perfokaartidest.

Pildi allikas: https://people.duke.edu/~ng46/topics/jacquard.htm

BABBAGE'I (DIFERENTSIAAL)MASIN(AD)

Kui rääkida millestki sellisest, mis oli oma ajast ees, siis on võimalik mainida Charles Babbage'i diferentsiaalmasinat, mille Babbage teoorias välja mõtles. Rohkem mõlguvad mõtted selle teise versiooni üle, mis oli esimesest vähem komplekssem ja seetõttu "mõistlikum". Põhjus, miks seda samas ka põrunuks võib lugeda, ongi see, et ühtegi masiant Babbage ise tegelikult erinevate olude ja mõjude tõttu kunagi valmis ei saanudki. Küll aga saab arutada, mis oleks olnud teisiti, kui ta oleks mingisugusegi diferentsiaalmasina valmis ehitanud. Jutuainet tema masinatest on tegelikult üpriski palju.

1991. aastaks ehitati Babbage'i 200. aastapäeva auks tema kunagiste jooniste järgi Londoni teadusmuuseumi jaoks diferentsiaalmasin number 2, täpsemalt selle kalkulatsioone tegev osa. Babbage oli selle välja mõelnud aastavahemikus 1847-1849 ehk umbes 19. sajandi keskel. Selle projektiga taheti lisaks teada saada, kas Babbage oleks saanud üldse ehitada enda masina ning kui oleks, siis kas see oleks üldse töötanud. Kokkuvõtteks leiti, et probleeme selle ehitamisega tekitasid lisaks tehnoloogiale ka poliitika, majandus ja inimesed. Kui ta aga oleks selle masina päriselt ehitanud, siis oleks see tõenäoliselt ka töötanud. (3)

Küll aga ei saanud 1991. aastaks valmis masina printimismehhanism, mis lisati juurde alles 2002. aastal (4). Kui Babbage oleks omal ajal enda masina valmis saanud, siis arvatavasti oleks sellest tol ajal olnud teatud valdkondades, kus oleks vaja olnud lahendada matemaatilisi probleeme ja vähendada inimvigu, kasu. Sellised valdkonnad oleks olnud näiteks navigeerimine ja astronoomia (5). Kuigi masina tehtud arvutused polnud ka kindlasti täielikult vigadeta, siis olid need siiski kindlasti täpsemad kui inimeste enda tehtud arvutused.

On tegelikult üldse väga raske ette kujutada, kuidas 19. sajandil selliseid masinaid välja mõeldi ning ideed üpriski hästi dokumenteeriti ehk kirja pandi. See polnud küll ainus paljudest juppidest koosnev kaua aega tagasi projekteeritud masin, kuid siiski on see omamoodi uskumatu. Kuna võib arvata, et tehnoloogia polnud ka selle masina päriselt ellu toomiseks piisvalt küps lisaks kõigile muudele oludele, mis ehitamist pärssisid, siis võibki sellega väita, et see oli ajast ees ning põrus omal ajal ikka korralikult, kuna valmis masinat ette näidata polnud. Samuti saab ajast kõvasti ees olevaks pidada ka Babbage'i ühte teist veelgi võimsamat paraku paberile jäänud leiutist – analüütilist masinat, mida võib pidada esimese diferentsiaalmasina järglaseks ning samuti üldiselt esimeseks (mehhaaniliseks) arvutiks, mis kasutas ühtlasi perfokaarte. Seega olid põhimõtteliselt kõik tema masinad ajast ees.

Pildi allikas:
https://collection.sciencemuseumgroup.org.uk/objects/co526657/difference-engine-no-2-designed-by-charles-babbage-built-by-science-museum-difference-engine

APPLE'I ÜMAR USB HIIR

Lõpetuseks aga midagi totramat ja imelikumat – Apple'i USB hiir, mis juba pildil jätab endast ebamugava mulje. Tänapäeval on erinevad kahtlaste kujudega ergonoomilised hiired vägagi moes, kuid isegi nende puhul pole näha nii väikest ja ümarat hiirt nagu Apple kunagi tootis. 

Hiir ilmus 1998. aastal ning kadus kiiresti juba 2000. aastal. Peamiseks probleemiks inimeste jaoks oligi just selle hiire kuju. Hiirt kasutades kippus hiir peos ennast pöörama ning lisaks oli seda ka lihtsalt ebamugav kasutada ka selle suuruse tõttu. (6)

Apple võttis kokkuvõttes kriitikat kuulda ning lisas 1999. aasta keskel hiirele lohu, mis andis paremat tagasisidet selle kohta, mispidi hiir käes on. Sellest olenemata ei jätkanud Apple selle hiire tootmist enam väga kaua ning see asendati hiirega, mis polnud enam ümara kujuga. (7)

See pole üllatus, et Apple'ile on alati meeldinud teistest erineda ja luua midagi väga erilist ja silmapaistvat. On arusaadav, et luues midagi, mis on algselt vastuoluline ja imelik, saab väga hästi pöörata inimeste tähelepanu üldiselt enda firma ja selle toodete poole. Pole üldse välistatud, et inimesed vahest ei tea isegi, mida nad vajavad ja arvavad, et nad saavad juba olemasolevate vahenditega kõik tehtud ja on seetõttu ka uuenduste vastu.

Kuigi on mõistetav, et kuna hiired polnud sel ajal enam midagi uut ja seetõttu võiski Apple proovida ise käituda teistest erinevalt ja muuta enda uus hiir eriliseks ja omapäraseks, siis ikkagi ei ole mõistuspärane see, et loodi midagi sellist, mille puhul ei mõeldudki justkui üldse sellele, kuidas hiir käes püsib ja milline on selle kasutajakogemus. Jääb mulje, et terve plaan loodi puhtalt paberil ning eriti detailidele ei mõeldudki. Seetõttu on õhus väga palju küsimärke selle kohta, kust selline idee üldse tuli ja miks seda täpsemini läbi ei mõeldud.

Pildi allikas: https://startuptalky.com/apple-failed-products/

Viited

1. https://artsandculture.google.com/story/bwWBrooyeGKPiA
2. https://www.imelineajalugu.ee/hakkerid-enne-internetti-viled-perfokaardid-ja-telegraaf/
3. https://www.computerhistory.org/babbage/modernsequel/
4. https://collection.sciencemuseumgroup.org.uk/objects/co526657/difference-engine-no-2-designed-by-charles-babbage-built-by-science-museum-difference-engine
5. https://www.smithsonianmag.com/history/what-a-difference-the-difference-engine-made-from-charles-babbages-calculator-emerged-todays-computer-109389254/
6. https://startuptalky.com/apple-failed-products/

7. https://lowendmac.com/2014/apples-round-usb-mouse-a-road-apple/