esmaspäev, 5. veebruar 2024

3 põnevat IT lahendust erinevates kategooriates (teema 1)

PERFOKAARDID

Mida aeg edasi, seda rohkem huvitavaid ja ka elumuutvaid lahendusi IT-maastikule juurde tekib. Osa leiutisi on ka sellised, mis mõjutavad sellest järgnevaid ehk neid võib pidada  revolutsioonilisteks.

Üheks selliseks näiteks võib tuua perfokaardid, mis loodi prantslase Jacquardi poolt 19. sajandi alguses ning mida ta kasutas kangastelgede jaoks, et anda ette muster ning võimaldada isegi vähekogenud töötajatel tootmisprotsessis osaleda. See polnud aga ainuke otstarve mille jaoks perfokaarte kasutati. Perfokaartidega sai edasi anda ka kahendsüsteemis olevat koodi ehk ühtesid ja nulle vastavalt aukude olemasolule või puudumisele ning seejärel avastati, et perfokaartidega on võimalik edasi anda väga palju erinevat sorti informatsiooni. Sellega on seotud Babbage ning tema teooria küüsis olev analüütiline masin, millele sai informatsiooni ette anda just perfokaartidega, ning Ada Lovelace, kes temaga koostööd tegi, erinevaid mõtteid välja käis ning keda ka esimeseks programmeerijaks peetakse. Seega on neid peetud programmeerimise ja andmetega tegelemise alustalaks. (1)

Arvutimälu eellaseks võib neid liigitada seepärast, et need suutsid hoiustada teavet ning lisaks võimaldasid need oluliselt kergemini viia läbi rahvaloendust ning koondada elanike andmeid (2). Nende kasutamine ei piirdunud aga sellega. Perfokaartide kasutusala ja ajalugu on üpriski pikk ja lai, hõlmates palju erinevaid inimesi. Kokkuvõttes muutsidki need palju kergemaks erinevaid tootmisprotsesse ja võimaldasid kanda endaga informatsiooni, mis andis suuna nii programmeerimisele kui ka informatsiooni hoiustamisele ja edasi kandmisele ehk justkui andmekandjatele.

Raske on ette kujutada, mis oleks saanud siis, kui perfokaarte poleks leiutatud ning informatsiooni kandmiseks kasutusele võetud, sest automatiseerimine, informatsiooni hoiustamine ja töötlemine on kõik alguse saanud just perfokaartidest.

Pildi allikas: https://people.duke.edu/~ng46/topics/jacquard.htm

BABBAGE'I (DIFERENTSIAAL)MASIN(AD)

Kui rääkida millestki sellisest, mis oli oma ajast ees, siis on võimalik mainida Charles Babbage'i diferentsiaalmasinat, mille Babbage teoorias välja mõtles. Rohkem mõlguvad mõtted selle teise versiooni üle, mis oli esimesest vähem komplekssem ja seetõttu "mõistlikum". Põhjus, miks seda samas ka põrunuks võib lugeda, ongi see, et ühtegi masiant Babbage ise tegelikult erinevate olude ja mõjude tõttu kunagi valmis ei saanudki. Küll aga saab arutada, mis oleks olnud teisiti, kui ta oleks mingisugusegi diferentsiaalmasina valmis ehitanud. Jutuainet tema masinatest on tegelikult üpriski palju.

1991. aastaks ehitati Babbage'i 200. aastapäeva auks tema kunagiste jooniste järgi Londoni teadusmuuseumi jaoks diferentsiaalmasin number 2, täpsemalt selle kalkulatsioone tegev osa. Babbage oli selle välja mõelnud aastavahemikus 1847-1849 ehk umbes 19. sajandi keskel. Selle projektiga taheti lisaks teada saada, kas Babbage oleks saanud üldse ehitada enda masina ning kui oleks, siis kas see oleks üldse töötanud. Kokkuvõtteks leiti, et probleeme selle ehitamisega tekitasid lisaks tehnoloogiale ka poliitika, majandus ja inimesed. Kui ta aga oleks selle masina päriselt ehitanud, siis oleks see tõenäoliselt ka töötanud. (3)

Küll aga ei saanud 1991. aastaks valmis masina printimismehhanism, mis lisati juurde alles 2002. aastal (4). Kui Babbage oleks omal ajal enda masina valmis saanud, siis arvatavasti oleks sellest tol ajal olnud teatud valdkondades, kus oleks vaja olnud lahendada matemaatilisi probleeme ja vähendada inimvigu, kasu. Sellised valdkonnad oleks olnud näiteks navigeerimine ja astronoomia (5). Kuigi masina tehtud arvutused polnud ka kindlasti täielikult vigadeta, siis olid need siiski kindlasti täpsemad kui inimeste enda tehtud arvutused.

On tegelikult üldse väga raske ette kujutada, kuidas 19. sajandil selliseid masinaid välja mõeldi ning ideed üpriski hästi dokumenteeriti ehk kirja pandi. See polnud küll ainus paljudest juppidest koosnev kaua aega tagasi projekteeritud masin, kuid siiski on see omamoodi uskumatu. Kuna võib arvata, et tehnoloogia polnud ka selle masina päriselt ellu toomiseks piisvalt küps lisaks kõigile muudele oludele, mis ehitamist pärssisid, siis võibki sellega väita, et see oli ajast ees ning põrus omal ajal ikka korralikult, kuna valmis masinat ette näidata polnud. Samuti saab ajast kõvasti ees olevaks pidada ka Babbage'i ühte teist veelgi võimsamat paraku paberile jäänud leiutist – analüütilist masinat, mida võib pidada esimese diferentsiaalmasina järglaseks ning samuti üldiselt esimeseks (mehhaaniliseks) arvutiks, mis kasutas ühtlasi perfokaarte. Seega olid põhimõtteliselt kõik tema masinad ajast ees.


APPLE'I ÜMAR USB HIIR

Lõpetuseks aga midagi totramat ja imelikumat – Apple'i USB hiir, mis juba pildil jätab endast ebamugava mulje. Tänapäeval on erinevad kahtlaste kujudega ergonoomilised hiired vägagi moes, kuid isegi nende puhul pole näha nii väikest ja ümarat hiirt nagu Apple kunagi tootis. 

Hiir ilmus 1998. aastal ning kadus kiiresti juba 2000. aastal. Peamiseks probleemiks inimeste jaoks oligi just selle hiire kuju. Hiirt kasutades kippus hiir peos ennast pöörama ning lisaks oli seda ka lihtsalt ebamugav kasutada ka selle suuruse tõttu. (6)

Apple võttis kokkuvõttes kriitikat kuulda ning lisas 1999. aasta keskel hiirele lohu, mis andis paremat tagasisidet selle kohta, mispidi hiir käes on. Sellest olenemata ei jätkanud Apple selle hiire tootmist enam väga kaua ning see asendati hiirega, mis polnud enam ümara kujuga. (7)

See pole üllatus, et Apple'ile on alati meeldinud teistest erineda ja luua midagi väga erilist ja silmapaistvat. On arusaadav, et luues midagi, mis on algselt vastuoluline ja imelik, saab väga hästi pöörata inimeste tähelepanu üldiselt enda firma ja selle toodete poole. Pole üldse välistatud, et inimesed vahest ei tea isegi, mida nad vajavad ja arvavad, et nad saavad juba olemasolevate vahenditega kõik tehtud ja on seetõttu ka uuenduste vastu.

Kuigi on mõistetav, et kuna hiired polnud sel ajal enam midagi uut ja seetõttu võiski Apple proovida ise käituda teistest erinevalt ja muuta enda uus hiir eriliseks ja omapäraseks, siis ikkagi ei ole mõistuspärane see, et loodi midagi sellist, mille puhul ei mõeldudki justkui üldse sellele, kuidas hiir käes püsib ja milline on selle kasutajakogemus. Jääb mulje, et terve plaan loodi puhtalt paberil ning eriti detailidele ei mõeldudki. Seetõttu on õhus väga palju küsimärke selle kohta, kust selline idee üldse tuli ja miks seda täpsemini läbi ei mõeldud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ühest turvariskist ning selle maandamisest (teema 14)

Rääkides turvariskidest, võivad väga suure mõjuga olla phishing-ründed, mis proovivad petlikke e-kirjade või veebilehtedega inimesi meelitad...