Infoühiskonna arengukava lühianalüüs (nädal 4)

Selle jaoks, et pakkuda kõigile paremaid digilahendusi ja -mugavust ning tagada üldiselt paremat digimaailma, on valminud arengukava tegevuste ja eesmärkidega.

TUGEVUSED

Tugevused, mida saab välja tuua, on see, et Eestis on olemas juba (varakult alguse saanud) digiteenused ja -lahendused, mida inimesed igapäevaselt kasutavad ning millest saab tuleviku jaoks palju õppida. Arengukava raames on olemas ka kindel suund ja eesmärgid, mida üritatakse täita. Tahetakse, et inimeste rahulolu digiteenuste ja -maailmaga oleks väga hea ning selle nimel hoitakse vabadust ning tehakse ülikiire internet kättesaadavaks kõikjal. Informatsiooni ja teavet tahetakse koondada ühte kohta, et inimesel oleks seda mugavam jälgida ning andmeid ei peaks sisestama mitmekordselt. See, et Eestis on usk digilahendustesse juba varasemast suur, aitab ka tulevikus ning ka selle arengukava ideede elluviimisel. Suur osa inimestest usaldavad olemasolevaid lahendusi ning tegevuskavas tahetakse seda usku suurendada veelgi, muutes digiühiskonda veelgi turvalisemaks ja usaldusväärsemaks.

NÕRKUSED

Selle jaoks, et muuta digiriigi arendamine ja ülalhoid rohelisemaks, on vaja täpsemalt andmeid koguda ja analüüsida, et aru saada, kuidas seda üldse on võimalik ellu viia. Arengukava loomise hetkeks sellega küll tegeletud poldud, kuid sellega tegeledes on vaja olla väga korrektne ja kõigega arvestav. Paratamatult on kergem hoida vanu ja luua uusi lahendusi nii, et rohelise mõtteviisiga ei arvestata. Lisaks sõltub mingi osa ka muudest teguritest, näiteks kust ja kuidas saadakse (taastuvat ja rohelist) energiat mõistliku hinnaga, kuidas saaks muuta serverikeskuseid ja erinevaid seadmeid efektiivsemaks ning lahendusi tõhusamaks ja üldiselt kogu tervikut optimeerida "rohelisemaks". Andmete kogumisel ja analüüsimisel on lisaks vaja olla veel kindel selles, et kogutud andmed on täpsed ning peegeldaksid tegelikkust.

VÕIMALUSED

Tekib rohkem väljavaateid, kui kasutada avatud standardeid ja lahendusi ning muuta digiriik läbipaistvamaks. Täpsemalt annab see võimaluse paremaks koostööks erasektoriga, mis võib tõsta teenuste kvaliteeti. Tekib võimalus teenuseid sisse osta ning avatud lähtekood võimaldab ka taaskasutust. Suureneb teadlikkus sellest, millised lahendused on olemas või arendamisel ning ühtlasi on kättesaadavam ka muu info, mis puudutab näiteks nõudeid või raamistikku.

OHUD

Rahvusvaheline (peamiselt Euroopa-sisene) koostöö võib olla selline, mida on Eestil üksinda raske kontrollida ning sealsed tagasilöögid võivad olla teatud projektide, piiriüleste teenuste ja lahenduste puhul Eesti jaoks negatiivse mõjuga. Kui osapooli on rohkem, läheb otsustamine ning koostöö paratamatult segasemaks ja keerulisemaks ning lisaks oleneb palju ka pingetest maailmas või koos töötavate inimeste vahel. Seega võib väliskoostöö osutada raskusi, kuid võib samas lõppeda ka väga positiivselt ning olla suur läbimurre. Siiski arvan, et seda võib liigitada ohtude alla, sest see hõlmab rohkem väliseid tegureid.

Arengukava on kättesaadav siit: https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

Uue meedia (oskuslik) kasutamine (nädal 3)

Meedia kanaleid või väljaandeid, mis kasutavad uue meedia väljundit, on mitmeid. Sellegipoolest oskavad mõned seda teha paremini kui teised. Selles postitused võrdlengi kahte sellist, mis selle oskuse poolest erinevad.

DELFI MEEDIA (alla kuuluvad väljaanded) – oskuslik uue meedia kasutaja

Delfi Meedia alla kuuluvad erinevad tuntud meediaväljaanded, näiteks Maaleht, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Kroonika jpt, on väga hästi suutnud ennast oskuslikult väljapaistvaks muuta. Kõik on suuresti kokku koondatud Delfi lehele. Postitatakse väga tihti sotsiaalmeedias, eriti Facebookis, et levitada uudiseid ja saada klikke. Postitused sisaldavad eksitavaid ja meelitavaid pealkirju või tekste, millele väga paljud inimesed reageerivad. Juba Facebooki postituse kommentaaridesse ilmub väga palju arutelusid, mis omakorda tähendab seda, et see postitus levib ka nende sõpradele, kes selle alla kommenteerivad (sest tavaliselt ilmub ajajoonele postitus, mille alla sõbraks lisatud inimene kommenteerinud on). Tänu sellistele võtetele reklaamib Delfi ennast väga edukalt, kuna ka negatiivne tagasiside ja kommenteerimine aitab neil üha rohkemate inimesteni jõuda. Olen ka ise tähele pannud, kuidas satun tihti Delfi postitusi Facebookis märkama ning nendele klõpsama ja vahest ka kommentaare lugema. Viimast satub eriti tegema juhul, kui artikli sisu on tasuline. Delfi kasuks mängibki see, et nad on suutnud väga erinevate valdkondade väljaanded kõik ühte kohta koondada ning seega sisu mitmekesisemaks muuta. See tähendab, et ka kõige mõttetuma uudisega, mis avaldatakse näiteks Kroonikas, suudetakse Facebooki kommentaarides käima lükata suur diskussioon, mis kandub edasi Delfi enda lehele ja sealt edasi satuvad inimesed ka juba teisi uudiseid lugema. Nipid, mida klikkide saamiseks kasutatakse, pole kindlasti väga viisakad ega eetilised, kuid tänapäeva maailmas sellegipoolest hästi töötavad. Tehakse ka erinevaid taskuhäälingusaateid, millest mingi osa on kättesaadav ka näiteks populaarsel platvormil Spotify. Noorte tähelepanu pälvivad nad lühivideotega TikTokis ning lisaks on Delfil olemas ka enda mobiilirakendus.

Allikas: https://delfimeedia.ee/

IMELINE AJALUGU – mitte nii oskuslik

Ajalooajakiri Imeline Ajalugu pole küll tundmatu ning lisaks paberajakirjana ilmumisele ilmub see ka veebis, kuid siiski on nad võrreldes teiste veebis kättesaadavate ajakirjadega üsnagi tahaplaanile jäänud ning inimesed, kes seda spetsiaalselt ei otsi, seda niisama kogemata ka ei kohta. Neil puudub reklaam sotsiaalmeedias ning ühtlasi on iga artikli sisu tasuline, mistõttu ei ole ka midagi sellist, mis inimest väga seda lugema tõmbaks. Lugeda saab vaid väga väikest juppi artikli alguses, mis ei pruugi olla piisav lugeja meelitamiseks. Varasemalt artiklid nii range tasulise müüri taga ei olnud. Millegipärast ei tundu selle lugemine veebis ka sama, mis on paberil, sest puudub huvitav kujundus ja erinevad pildid, üleminekud ja värvilahendused. Võib jääda mulje, et veebivariant ajakirjast on olemas vaid olemise pärast. Neil on küll Facebooki leht, kuhu siiski üpriski tihedalt postitusi tehakse, kuid need on palju üksluisemad ja kindlasti mitte nii haaravad, kui Delfi omad ning neile reageerib ka palju vähem inimesi. Muidugi on mõista, et kuna tegemist on ajalooajakirjaga, siis on nende sisu suunatud kindlale sihtgrupile, mistõttu on ka nende jälgijaskond väiksem. Sellegipoolest saaksid nad ennast kindlasti paremini esile tõsta, muutes kodulehte huvitavamaks, tehes sotsiaalmeedias rohkem reklaami, laienedes ka teistele platvormidele, lastes natukene rohkem inimestel artiklite sisu lugeda ja niimoodi lugejaid juurde meelitada.

Allikas: https://www.imelineajalugu.ee/

Interneti ajaloo varasemad nähtused tänapäeva võtmes (nädal 2)

DNS – vana, kuid tuttav (ja oluline)

Enne DNSi käis arvutite hostinimede ning nende aadresside määramine käsitsi ning vajas telefonikõne tegemist, et neid HOSTS.TXT faili lisada (1). See oli aga tülikas ning ühtlasi kasvasid ka võrguvajadused.

Paul Mockapetris, kelle ülesandeks oli kasutajasõbralikuma võrgu loomine nii, et inimesed ei peaks peast teadma IP-aadresse, on öelnud, et DNS oli loodud selleks, et võimaldada inimestel kasutada nimesid. Ühtlasi tuli neil mõelda, kuidas korraldada domeeninimede jagamine ning teha süsteem üldiselt selline, et puuduksid liigsed piirangud. DNS loodi 1983 aastal ning pärast seda on sellele tehtud ka palju uuendusi. (2)

DNS-i põhimõte on siduda domeeninimi, mida on inimesel loomupoolest kergem meeles pidada, arvutisõbraliku IP-aadressiga kõrvaldades seega vajaduse inimestel meelde jätta pikki ja kohmakaid IP-aadresse (3). See on suur serverite võrgustik, kus on andmebaasid, mis sisaldavad domeeninimesid ja IP-aadresse (4). 

Arvatavasti mingi osa inimestest ei teagi, et kõik domeeninimed, mida nad sisestavad, tõlgitakse arvuti jaoks IP-aadressideks ning seega ei oska nad ka hinnata seda, kui oluline DNS tegelikult on, võimaldades meeles pidada vaid kergeid nimelisi aadresse ning suurendades kasutusmugavust meeletult – ja seda kõike tänase päevani.

Pildi allikas: https://kinsta.com/knowledgebase/what-is-dns/

MINITEL – ammune ja tänaseks kadunud

Prantsusmaal oli juba 1980. aastatel olemas riigi poolt hallatud avalik võrk, mis eksisteeris enne Internetti ja võimaldas teha erinevaid tegevusi, milleks olid näiteks suhtlemine, uudiste lugemine, ostmine, müümine ja mängimine. Selle töötamiseks tuli ühendada telefoniga arvutiterminal, millel olid olemas ekraan ja klaviatuur. Tänu Minitelile said prantslased ühendada ennast väga paljude võrguteenustega, mida oli üle 25 000. (5)

Isegi pärast Interneti loomist jätkasid sajad tuhanded prantslased Miniteli kasutamist 1990. aastatel, kuid see polnud enam midagi väga erilist ning sellel ei nähtud erilist tulevikku. Samuti oli suur osa inimestest liikunud edasi ka juba tänapäevase Interneti peale. Minitel suleti 2012. aastal. (6)

Kindlasti oli Minitel väga positiivne, kuid paratamatult oli sellel palju piiranguid ning uued ja paremad lahendused võtsid Miniteli ülesanded üle. Tegelikult oli üldse väga muljetavaldav see, kui kaua Minitel vastu pidas ja paljudele meeldis. Siiski, olenemata sellest, et see kaua eksisteeris, ei tea suur osa tänapäeva noortest Minitelist midagi.

Pildi allikas: https://www.theatlantic.com/technology/archive/2017/06/minitel/530646/

Viited

1. https://www.akamai.com/glossary/what-is-dns
2. https://www.cloudns.net/blog/dns-history-creation-first/
3. https://www.cloudflare.com/learning/dns/what-is-dns/
4. https://www.itsasap.com/blog/what-is-dns
5. https://www.theatlantic.com/technology/archive/2017/06/minitel/530646/
6. https://spectrum.ieee.org/minitel-the-online-world-france-built-before-the-web

3 põnevat IT lahendust erinevates kategooriates (teema 1)

PERFOKAARDID

Mida aeg edasi, seda rohkem huvitavaid ja ka elumuutvaid lahendusi IT-maastikule juurde tekib. Osa leiutisi on ka sellised, mis mõjutavad sellest järgnevaid ehk neid võib pidada  revolutsioonilisteks.

Üheks selliseks näiteks võib tuua perfokaardid, mis loodi prantslase Jacquardi poolt 19. sajandi alguses ning mida ta kasutas kangastelgede jaoks, et anda ette muster ning võimaldada isegi vähekogenud töötajatel tootmisprotsessis osaleda. See polnud aga ainuke otstarve mille jaoks perfokaarte kasutati. Perfokaartidega sai edasi anda ka kahendsüsteemis olevat koodi ehk ühtesid ja nulle vastavalt aukude olemasolule või puudumisele ning seejärel avastati, et perfokaartidega on võimalik edasi anda väga palju erinevat sorti informatsiooni. Sellega on seotud Babbage ning tema teooria küüsis olev analüütiline masin, millele sai informatsiooni ette anda just perfokaartidega, ning Ada Lovelace, kes temaga koostööd tegi, erinevaid mõtteid välja käis ning keda ka esimeseks programmeerijaks peetakse. Seega on neid peetud programmeerimise ja andmetega tegelemise alustalaks. (1)

Arvutimälu eellaseks võib neid liigitada seepärast, et need suutsid hoiustada teavet ning lisaks võimaldasid need oluliselt kergemini viia läbi rahvaloendust ning koondada elanike andmeid (2). Nende kasutamine ei piirdunud aga sellega. Perfokaartide kasutusala ja ajalugu on üpriski pikk ja lai, hõlmates palju erinevaid inimesi. Kokkuvõttes muutsidki need palju kergemaks erinevaid tootmisprotsesse ja võimaldasid kanda endaga informatsiooni, mis andis suuna nii programmeerimisele kui ka informatsiooni hoiustamisele ja edasi kandmisele ehk justkui andmekandjatele.

Raske on ette kujutada, mis oleks saanud siis, kui perfokaarte poleks leiutatud ning informatsiooni kandmiseks kasutusele võetud, sest automatiseerimine, informatsiooni hoiustamine ja töötlemine on kõik alguse saanud just perfokaartidest.

Pildi allikas: https://people.duke.edu/~ng46/topics/jacquard.htm

BABBAGE'I (DIFERENTSIAAL)MASIN(AD)

Kui rääkida millestki sellisest, mis oli oma ajast ees, siis on võimalik mainida Charles Babbage'i diferentsiaalmasinat, mille Babbage teoorias välja mõtles. Rohkem mõlguvad mõtted selle teise versiooni üle, mis oli esimesest vähem komplekssem ja seetõttu "mõistlikum". Põhjus, miks seda samas ka põrunuks võib lugeda, ongi see, et ühtegi masiant Babbage ise tegelikult erinevate olude ja mõjude tõttu kunagi valmis ei saanudki. Küll aga saab arutada, mis oleks olnud teisiti, kui ta oleks mingisugusegi diferentsiaalmasina valmis ehitanud. Jutuainet tema masinatest on tegelikult üpriski palju.

1991. aastaks ehitati Babbage'i 200. aastapäeva auks tema kunagiste jooniste järgi Londoni teadusmuuseumi jaoks diferentsiaalmasin number 2, täpsemalt selle kalkulatsioone tegev osa. Babbage oli selle välja mõelnud aastavahemikus 1847-1849 ehk umbes 19. sajandi keskel. Selle projektiga taheti lisaks teada saada, kas Babbage oleks saanud üldse ehitada enda masina ning kui oleks, siis kas see oleks üldse töötanud. Kokkuvõtteks leiti, et probleeme selle ehitamisega tekitasid lisaks tehnoloogiale ka poliitika, majandus ja inimesed. Kui ta aga oleks selle masina päriselt ehitanud, siis oleks see tõenäoliselt ka töötanud. (3)

Küll aga ei saanud 1991. aastaks valmis masina printimismehhanism, mis lisati juurde alles 2002. aastal (4). Kui Babbage oleks omal ajal enda masina valmis saanud, siis arvatavasti oleks sellest tol ajal olnud teatud valdkondades, kus oleks vaja olnud lahendada matemaatilisi probleeme ja vähendada inimvigu, kasu. Sellised valdkonnad oleks olnud näiteks navigeerimine ja astronoomia (5). Kuigi masina tehtud arvutused polnud ka kindlasti täielikult vigadeta, siis olid need siiski kindlasti täpsemad kui inimeste enda tehtud arvutused.

On tegelikult üldse väga raske ette kujutada, kuidas 19. sajandil selliseid masinaid välja mõeldi ning ideed üpriski hästi dokumenteeriti ehk kirja pandi. See polnud küll ainus paljudest juppidest koosnev kaua aega tagasi projekteeritud masin, kuid siiski on see omamoodi uskumatu. Kuna võib arvata, et tehnoloogia polnud ka selle masina päriselt ellu toomiseks piisvalt küps lisaks kõigile muudele oludele, mis ehitamist pärssisid, siis võibki sellega väita, et see oli ajast ees ning põrus omal ajal ikka korralikult, kuna valmis masinat ette näidata polnud. Samuti saab ajast kõvasti ees olevaks pidada ka Babbage'i ühte teist veelgi võimsamat paraku paberile jäänud leiutist – analüütilist masinat, mida võib pidada esimese diferentsiaalmasina järglaseks ning samuti üldiselt esimeseks (mehhaaniliseks) arvutiks, mis kasutas ühtlasi perfokaarte. Seega olid põhimõtteliselt kõik tema masinad ajast ees.

Pildi allikas:
https://collection.sciencemuseumgroup.org.uk/objects/co526657/difference-engine-no-2-designed-by-charles-babbage-built-by-science-museum-difference-engine

APPLE'I ÜMAR USB HIIR

Lõpetuseks aga midagi totramat ja imelikumat – Apple'i USB hiir, mis juba pildil jätab endast ebamugava mulje. Tänapäeval on erinevad kahtlaste kujudega ergonoomilised hiired vägagi moes, kuid isegi nende puhul pole näha nii väikest ja ümarat hiirt nagu Apple kunagi tootis. 

Hiir ilmus 1998. aastal ning kadus kiiresti juba 2000. aastal. Peamiseks probleemiks inimeste jaoks oligi just selle hiire kuju. Hiirt kasutades kippus hiir peos ennast pöörama ning lisaks oli seda ka lihtsalt ebamugav kasutada ka selle suuruse tõttu. (6)

Apple võttis kokkuvõttes kriitikat kuulda ning lisas 1999. aasta keskel hiirele lohu, mis andis paremat tagasisidet selle kohta, mispidi hiir käes on. Sellest olenemata ei jätkanud Apple selle hiire tootmist enam väga kaua ning see asendati hiirega, mis polnud enam ümara kujuga. (7)

See pole üllatus, et Apple'ile on alati meeldinud teistest erineda ja luua midagi väga erilist ja silmapaistvat. On arusaadav, et luues midagi, mis on algselt vastuoluline ja imelik, saab väga hästi pöörata inimeste tähelepanu üldiselt enda firma ja selle toodete poole. Pole üldse välistatud, et inimesed vahest ei tea isegi, mida nad vajavad ja arvavad, et nad saavad juba olemasolevate vahenditega kõik tehtud ja on seetõttu ka uuenduste vastu.

Kuigi on mõistetav, et kuna hiired polnud sel ajal enam midagi uut ja seetõttu võiski Apple proovida ise käituda teistest erinevalt ja muuta enda uus hiir eriliseks ja omapäraseks, siis ikkagi ei ole mõistuspärane see, et loodi midagi sellist, mille puhul ei mõeldudki justkui üldse sellele, kuidas hiir käes püsib ja milline on selle kasutajakogemus. Jääb mulje, et terve plaan loodi puhtalt paberil ning eriti detailidele ei mõeldudki. Seetõttu on õhus väga palju küsimärke selle kohta, kust selline idee üldse tuli ja miks seda täpsemini läbi ei mõeldud.

Pildi allikas: https://startuptalky.com/apple-failed-products/

Viited

1. https://artsandculture.google.com/story/bwWBrooyeGKPiA
2. https://www.imelineajalugu.ee/hakkerid-enne-internetti-viled-perfokaardid-ja-telegraaf/
3. https://www.computerhistory.org/babbage/modernsequel/
4. https://collection.sciencemuseumgroup.org.uk/objects/co526657/difference-engine-no-2-designed-by-charles-babbage-built-by-science-museum-difference-engine
5. https://www.smithsonianmag.com/history/what-a-difference-the-difference-engine-made-from-charles-babbages-calculator-emerged-todays-computer-109389254/
6. https://startuptalky.com/apple-failed-products/

7. https://lowendmac.com/2014/apples-round-usb-mouse-a-road-apple/