esmaspäev, 19. veebruar 2024

Uue meedia (oskuslik) kasutamine (nädal 3)

Meedia kanaleid või väljaandeid, mis kasutavad uue meedia väljundit, on mitmeid. Sellegipoolest oskavad mõned seda teha paremini kui teised. Selles postitused võrdlengi kahte sellist, mis selle oskuse poolest erinevad.

DELFI MEEDIA (alla kuuluvad väljaanded) – oskuslik uue meedia kasutaja

Delfi Meedia alla kuuluvad erinevad tuntud meediaväljaanded, näiteks Maaleht, Eesti Ekspress, Eesti Päevaleht, Kroonika jpt, on väga hästi suutnud ennast oskuslikult väljapaistvaks muuta. Kõik on suuresti kokku koondatud Delfi lehele. Postitatakse väga tihti sotsiaalmeedias, eriti Facebookis, et levitada uudiseid ja saada klikke. Postitused sisaldavad eksitavaid ja meelitavaid pealkirju või tekste, millele väga paljud inimesed reageerivad. Juba Facebooki postituse kommentaaridesse ilmub väga palju arutelusid, mis omakorda tähendab seda, et see postitus levib ka nende sõpradele, kes selle alla kommenteerivad (sest tavaliselt ilmub ajajoonele postitus, mille alla sõbraks lisatud inimene kommenteerinud on). Tänu sellistele võtetele reklaamib Delfi ennast väga edukalt, kuna ka negatiivne tagasiside ja kommenteerimine aitab neil üha rohkemate inimesteni jõuda. Olen ka ise tähele pannud, kuidas satun tihti Delfi postitusi Facebookis märkama ning nendele klõpsama ja vahest ka kommentaare lugema. Viimast satub eriti tegema juhul, kui artikli sisu on tasuline. Delfi kasuks mängibki see, et nad on suutnud väga erinevate valdkondade väljaanded kõik ühte kohta koondada ning seega sisu mitmekesisemaks muuta. See tähendab, et ka kõige mõttetuma uudisega, mis avaldatakse näiteks Kroonikas, suudetakse Facebooki kommentaarides käima lükata suur diskussioon, mis kandub edasi Delfi enda lehele ja sealt edasi satuvad inimesed ka juba teisi uudiseid lugema. Nipid, mida klikkide saamiseks kasutatakse, pole kindlasti väga viisakad ega eetilised, kuid tänapäeva maailmas sellegipoolest hästi töötavad. Tehakse ka erinevaid taskuhäälingusaateid, millest mingi osa on kättesaadav ka näiteks populaarsel platvormil Spotify. Noorte tähelepanu pälvivad nad lühivideotega TikTokis ning lisaks on Delfil olemas ka enda mobiilirakendus.

Allikas: https://delfimeedia.ee/

IMELINE AJALUGU – mitte nii oskuslik

Ajalooajakiri Imeline Ajalugu pole küll tundmatu ning lisaks paberajakirjana ilmumisele ilmub see ka veebis, kuid siiski on nad võrreldes teiste veebis kättesaadavate ajakirjadega üsnagi tahaplaanile jäänud ning inimesed, kes seda spetsiaalselt ei otsi, seda niisama kogemata ka ei kohta. Neil puudub reklaam sotsiaalmeedias ning ühtlasi on iga artikli sisu tasuline, mistõttu ei ole ka midagi sellist, mis inimest väga seda lugema tõmbaks. Lugeda saab vaid väga väikest juppi artikli alguses, mis ei pruugi olla piisav lugeja meelitamiseks. Varasemalt artiklid nii range tasulise müüri taga ei olnud. Millegipärast ei tundu selle lugemine veebis ka sama, mis on paberil, sest puudub huvitav kujundus ja erinevad pildid, üleminekud ja värvilahendused. Võib jääda mulje, et veebivariant ajakirjast on olemas vaid olemise pärast. Neil on küll Facebooki leht, kuhu siiski üpriski tihedalt postitusi tehakse, kuid need on palju üksluisemad ja kindlasti mitte nii haaravad, kui Delfi omad ning neile reageerib ka palju vähem inimesi. Muidugi on mõista, et kuna tegemist on ajalooajakirjaga, siis on nende sisu suunatud kindlale sihtgrupile, mistõttu on ka nende jälgijaskond väiksem. Sellegipoolest saaksid nad ennast kindlasti paremini esile tõsta, muutes kodulehte huvitavamaks, tehes sotsiaalmeedias rohkem reklaami, laienedes ka teistele platvormidele, lastes natukene rohkem inimestel artiklite sisu lugeda ja niimoodi lugejaid juurde meelitada.

Allikas: https://www.imelineajalugu.ee/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ühest turvariskist ning selle maandamisest (teema 14)

Rääkides turvariskidest, võivad väga suure mõjuga olla phishing-ründed, mis proovivad petlikke e-kirjade või veebilehtedega inimesi meelitad...