pühapäev, 21. aprill 2024

Kasutatavus veebis – näidetega (teema 12)

Üks olulistest asjadest, millele millegi loomise puhul keskenduda tuleb, on kasutatavus – kui mingit veebilehte, teenust või rakendust on raske kasutada või selle kasutamine pole meeldiv, siis on suur tõenäosus, et kasutaja leiab mõne parema või mugavama alternatiivi.

POSITIIVNE NÄIDE

Tuua välja midagi sellist, mis oleks väga hea või lausa ideaalse kasutatavusega, on raske, kuid kui rääkida positiivsetest kogemustest, siis on arvatavasti väga lihtne kasutada YouTube’i, juhul kui keskenduda seal peamiselt ainult sisu tarbimisele. Videote haldamise ja postitamisega on pilt juba aga natukene kirjum (vähemalt minu arust see vanasti selgem). Videote vaatamiseks on vaja aga kirjutada otsingusse vaid mingid märksõnad, vaadata mida on postitanud tellitud kanalite poolt, vaadata erinevates kategooriates olevaid videoid või klikkida automaatselt soovitatud videotele. Kõik nupud on üldiselt väga aimatavates kohtades ning ei vaja isegi väga õppimist, millest saab järeldada ka seda, et üldise kasutamise poolest on see tõhus ja meeldejääv. Vigu teha pole eriti lihtne ning nende korrigeerimine ei tohiks väga vaevarikas olla. Seega võib üldiselt sellega üpriski rahule jääda. Kui midagi häirib, siis on need arvatavasti reklaamid, mida tänapäeval ei saa isegi enam pärast kolme sekundit vahele jätta ning need võivad ka muud sisu katta. See probleem on aga lahendatav kas Premium’i ostmise või teiste YouTube’ile mittemeeldivate viiside kaudu.

Tegelikult on mugav kasutada ka väga paljusid erinevaid ostu-müügi lehti, kus otsimine ning filtrite kasutamine on lihtne ja enesestmõistetav ning ühegi toimingu tegemine ei vaja lisanduvat abi.

NEGATIIVNE NÄIDE

Kui mõelda halvematele kogemustele, siis tuleb esimesena pähe Digilugu, mis nüüd on küll asendatud Patsiendiportaaliga. Digilugu oli oma välimuselt juba väga vanaaegne ning niimoodi väga pikka aega. Väga keeruline oli selles navigeerida, sest täpselt polnud aru saada, kust midagi leida. Mõni menüü nägi välja selline, et sinna ei peakski kasutaja sattuma või et see pole veel valmis. Kui keskenduda Nielseni komponentidele, siis õpitavuse koha pealt oli selle lehega nii, et pärast pikemat kasutamist sai selgeks kus midagi asus, kuid see ununes väga kiiresti. Seega pärast pikemat vahet pidi hakkama jälle otsast peale lehte tundma õppima hakkama ning seega oli probleeme ka meeldejäävusega. Tõhusus polnud samuti parim, sest paljud tähtsad menüüd peitusid teiste valikute sees ning nendeni jõudmiseks pidi tihti palju niisama klõpsima. Suure tõenäosusega polnud lehe veakindlus ka suurepärane, sest juba harjumatu kasutajaliidese tõttu polnud nende tegemine võimatu. Üldine kasutuskogemus rahulolu poolest oli üsna keskpärane või pigem isegi kehv, kuid see leht ise oli enda põhimõtte poolest väga vajalik ning on positiivne, et see uuendatud Patsiendiportaaliga asendati.

Lisanäitena toon välja ka Facebook’i seadete muutmise pärast seda kui osad valikud viidi üldisesse Meta „kontokeskusesse“ ning mõni jäi Facebook’i enda seadete alla. Kuna erinevad seaded ja valikud on laiali erinevates kohtades, siis on neid väga raske leida isegi pärast pikemat kasutamist, ehk jällegi on selle kasutama õppimine ning meelde jätmine raske. Seega pole selle kasutamine ka tõhus ega liialt meeldiv.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Ühest turvariskist ning selle maandamisest (teema 14)

Rääkides turvariskidest, võivad väga suure mõjuga olla phishing-ründed, mis proovivad petlikke e-kirjade või veebilehtedega inimesi meelitad...