(Info)tehnoloogia mõju ühiskonnale (vabablogimine 3)

Tehnoloogia areng on muutnud inimeste igapäevaelu ning oluliselt mõjutanud ka teisi valdkondi, näiteks tööd ja haridust. Vaatame neid muutusi valdkondade kaupa täpsemalt.

IGAPÄEVAELU

Igapäevaelus on lisaks nutitelefonidele tõusnud ka nutikellade kui ka erinevate "nutikodu" seadmete kasutus. Nutikellad suudavad jälgida inimeste tervislikku seisundit, teavitada võimalikest probleemidest ning kutsuda ise abi. "Nutikodu" seadmed, näiteks lukud, valgustid, kaamerad, tolmuimejad jne, saavad olla eemalt juhitud ning nad oskavad järgida kindalt graafikut või ülesandeid, mis neile antud on. Lisaks saavad nad järjest rohkem paremini hakkama ka erinevate koduste kohustustega – näiteks on robottolmuimejad võrreldes varasemate aastatega nüüd väga täpsed ja nutikad ning ei tao ennast vastu seinu ega jää igale poole kinni nii nagu varem.

Kuna erinevad nutiseadmed vajavad selliste oskuslikemate tegevuste ja prognooside jaoks rohkem andmeid, siis on negatiivseks pooleks kogu selle asja juures privaatsuse kaotamine või vähemalt selle vähenemine suurel määral.

TÖÖ

Töö puhul on muutunud see, et paljud ettevõtted ei nõua enda töötajatelt enam füüsilist kohalolekut. Tööd on võimalik teha distantsilt ning tihti ka enda graafiku põhjal. Samas ei saa jätta mainimata seda, et on siiski ka sellised ettevõtteid, kes seda vaikselt jälle vanamoodsaks tagasi hakkavad reguleerima või on seda juba teinud ning tahavad, et nende töötajad vähemalt mingi arv kordi nädalas kontoris käiksid.

Kasutusele on võetud palju uusi platvorme ja tööriistu, mis tööd hõlbustavad ja paindlikumat tööaega soodustavad – see võib aidata parandada ka töö- ja eraelu tasakaalu.

HARIDUS

Teadmiste omandamine on muutunud lihtsamaks kui kunagi varem – individuaalseks õppimiseks on palju informatsiooni ning juturobotite näol ka tugi, mida tuleb kasutada mõistlikult ning mitte lasta sellel kõike eest ära teha, vaid pigem lubada aidata mingite asjade selgitamisega või lihtsamate "töödega", mida tegelikult saab ka ise kergesti teha, kuid mis võivad muidu tohutult kauem aega võtta – niimoodi ei jää enda teadmised puudulikeks ning juturobotist on rohkem kasu kui kahju. Saadud informatsioonis tuleb alati ka veenduda!

Juurde on tekkinud ka palju õppeplatvorme, kus saab õppida pea kõike ja seda endale sobival ajal. Youtube'ist võib reklaamina silma olla jäänud näiteks Skillshare, mis on keskendunud loomingulisemate oskuste, näiteks foto- või videotöötluse huvilistele. Lisaks on tänu internetile võimalik suhelda ka nendega, kes elavad üldse kuskil mujal, et saada abi või arutada teemade üle.

Üks arendus- ja üks ärimudel (teema 11)

Tarkvara arendamiseks on arendusmudelite näol olemas mitmeid erinevaid mooduseid, mida vastavalt vajadusele kasutada. Ühtlasi on olemas ka erinevaid ärimudeleid näiteks tarkvara levitamiseks. Vaatame üht mõlemast eelnimetatust mõne projekti näitel.

Arendusmudel – Iteratiivne ehk kordustega mudel

Tihti on mõistlik tarkvara arendada samm-sammult väikeste tükkidena ja kordustena, et tagada tänu varasemale tagasisidele ning varajasemale katsetamisele võimalikult hea, lihvitud ja väheste vigadega lõplikum toode, mis ei ole tihti siiski täiesti lõplik, kuid (loodetavasti) parem kui eelnev versioon. Sellist lähenemist võib näha näiteks operatsioonisüsteemide loomisel (ja täiendamisel). Kui luuakse näiteks uus MS Windows’i versioon, siis ei pruugi selle algsel väljalaskmise hetkel olla veel kõike soovitud (uut/parandatud) funktsionaalsust, vaid seda lisatakse järgnevate uuendustega juurde. Need muudatused, mida tehakse, on tihti tingitud kasutajate tagasisidest ja üldisest eesmärgist ajaga kaasas käia (lähtudes riistvara arengust jne) ning olla kindel, et toode on ka välimuselt ja käitumiselt modernne ning kaasaegne. Kuna on võimalik mõne varasema punkti juurde naasmine ning sellest jätkamine, siis on ka kindlust põrumistest taastumise osas rohkem. Kuna sai ennist juba MS Windows näiteks toodud, siis võib-olla saab spetsiifilisemaks näiteks tuua ka seda, kuidas Microsoftil Windows 7-e järglase Windows 8-ga paljude kasutajate jaoks negatiivsete ja ebamugavate muudatuste tõttu eriti hästi ei läinud, mistõttu tehti sellest saadud kriitika põhjal edasi Windows 8.1, proovides olukorda parandada, kuniks pöörduti Windows 10-ga tagasi taas Windows 7-e moodi töölaua juurde ilma ebameeldiva Windows Phone’i operatsioonisüsteemi meenutava (ava/start)kuvata. Seega on sellise arendusmudeli kasutamine operatsioonisüsteemide arendamiseks oluline ning kasulik.

Ärimudel – Tarkvara kui teenus

Kui varem oli levinud see, et tarkvara sai ühekordse maksega endale osta, siis tänapäeval läheb aina rohkem firmasid üle sellele põhimõttele, et nende tarkvara on kättesaadav pidevate kuu- või aastapõhiste maksetena ning olemas tihti ka pilvepõhisena. Üks tuntumaid ettevõtteid, kes niimoodi tarkvara teenusena müüb, on Adobe enda Creative Cloud’iga, mille ostmine tagab juurdepääsu väga paljudele olulistele video- ja fototöötlusprogrammidele. Selle positiivne külg võib olla see, et kasutada saab tarkvara uusimat versiooni, mis tagab tihti vähesemate probleemide olemasolu ning suurema kindluse. Sellegipoolest on selline variant tavakasutajate jaoks tihtipeale pikema aja peale kallim. Teoorias võib olla ka olukordi, kus see lahendus teeb aga asja odavamaks – kui tarkvara on vaja ainult lühikeseks ajaks, siis selle ostmine näiteks ainult kuuks on oluliselt odavam kui terve tarkvara ostmine. Sellegipoolest on ettevõtteid, kes antud näite puhul suuremas hulgas Adobe’i tarkvara vajavad, sest näiteks Adobe Premiere, Illustrator või Photoshop (ja ka mitmed teised) on filmi- ja fototööstuses väga populaarsed ja laialdaselt levinud ning suure tõenäosusega oskavad nende töötajad just neid parima tulemuse saavutamiseks kasutada ja on just nendega harjunud – selliste ettevõtete jaoks võib niimoodi teenusena tarkvara kättesaamine suuremates kogustes tarkvara soetamise ja pidevate värskenduste saamise ja tagamise lihtsamaks teha.

Biomeetrilised isikutuvastusviisid rakendustes ning seametes (vabablogimine 2)

Kuigi biomeetrilised isikutuvastusmeetodid on eksisteerinud juba pikemalt, siis on need just viimastel aastatel väga palju populaarsust kogunud. Vähemalt endale on jäänud selline mulje, et varem oldi nende osas palju skeptilisem. Kaheldi nende turvalisuses ning ühtlasi ei tahetud lihtsalt endast kuskile sõrmejälgi ega ka näojooni maha jätta. Kuigi erinevaid biomeetrilisi andmeid kasutatakse isikutuvastuseks ja turvalisuse tagamiseks erinevates valdkondades, sh riigi poolt kodanike turvalisuse huvides, siis võtan siin pigem ette biomeetriliste tuvastusviiside kasutamise igapäevastes nutiseadmetes ja rakendustes (ehk peamiselt sõrmejäljetuvastus, millest kõik peamiselt alguse sai, ning näotuvastus).

Kuigi ei saa kindlalt väita, et tänapäeval enda sõrmejälje andmine või näo näitamine igatpidi ja igal pool eelnevalt mõtlemata liigselt mõistlikum oleks (selle küsimuse tõttu, et mis nende andmetega tegelikult teha võidakse ja mis on riskid), siis on ikkagi toimunud biomeetrilise isikutuvastuse valdkonnas areng ning nüüdseks on niimoodi võimalik juba väga mitmetes kohtades enda isikut tõendada ja sisse logida, sh pangarakendustesse ning teha seal isegi väiksemaid makseid. Lisaks sellele kasutavad sõrmejälje- ja näotuvastust sisselogimiseks lisaks nutitelefonidele nüüd ka erinevad sülearvutid. Kogemuse põhjal on nutiseadmete seas sõrmejälje- ja näotuvastus üldiselt kasutatavuse poolest üsna samaväärseteks ning kõige populaarsemateks kujunenud – mugavuse tõttu on võib-olla uuemate seadmete seas näotuvastus nüüd isegi levinumaks lahenduseks muutunud.

Ideaalis aitab biomeetria kasutamine turvalisust suurendada – näo või sõrmejälje järeletegemine kuskilt eemalt on pea võimatu. Biomeetriaga sisselogimine või seadme lukust avamine on ühtlasi palju mugavam kasutaja jaoks ning muudab tervet protsessi lisaks mugavusele ka kordades kiiremaks. Biomeetrilisi vahendeid saab kasutada ka lisaturvalisuse tagamiseks, integreerides neid teiste sisselogimise meetoditega ehk näiteks tavaliste paroolidega. (1)

Kuigi biomeetriline tuvastus ei pruugi alati täiesti täpne olla ning sõltub palju ka kas siis näiteks sõrmejäljelugeja, (infrapuna-) kaamera ja valgussensorite kvaliteedist, täpsusest ja tarkvarast või keskkonnast, sõrmejälje seisust või valgusest, siis tundub, et vähemalt nutiseadmete avamiseks jm sellise jaoks on see hetkel piisav ning areneb hea kiirusega. Samuti on oluline vältida erinevaid andmelekkeid, mis võiksid ebamugavusi, erinevaid rikkumisi, pettusi või vargusi põhjustada.

Viited

1. https://frontegg.com/blog/biometric-authentication

Mõtteid Eben Mogleni 1999. aasta artiklist (teema 10)

Eben Moglen on 1999. aastal kirjutanud artikli Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright, mis räägib väga üldistatult öeldes sellest (või siis pigem lausa ennustab seda), kuidas on ning võib hinnanguliselt muutuda tulevikus vabatarkvara kasutus (ning kuidas edeneb selle "liikumine") ja mis saab autoriõigustest. Kui palju nendest hinnangutest on siiski enam-vähem täppi läinud?

ENNUSTUSTEST

Alustades millegi sellisega, mis on vähemalt mingil määral täppi läinud, siis vabatarkvara kasutus ning populaarsus on tõesti selle ajaga väga palju suurenenud ning ühtlasi on see positiivselt muutnud ka paljude arvamust ning innustanud neid vabavaralisi alternatiive otsima ja kasutama. See on positiivselt mõjutanud ka tarkvaratööstust, mis on muutunud avatumaks ja koostööle rohkem orienteeritumaks. Igapäevaselt kasutatakse erinevates sektorites väga suurel hulgal vabavaralisi rakendusi, serverite puhul on väga levinud ja hea valik just vabavaraline operatsioonisüsteem ning ega ka tavalistes arvutites mõne sellise operatsioonisüsteemi nägemine enam haruldus pole – kõik see on tõestus sellele, et vabavara on kõikide nende aastate jooksul pärast selle artikli kirjutamist populaarsust kogunud, arenenud ning väga paljude jaoks ka ainuõigeks valikuks muutunud. Sellegipoolest ei ole kuskile haihtunud ka piirangutest pungil omandvara – leidub siiski ka palju neid, kes erinevatel põhjustel seda eelistavad või arvatavasti pigem sellega lihtsalt "harjunud" on. Seetõttu on ikka segase näitena maailmaga võrreldes selline olukord, et kui riistvara on justkui loodus, mis on üpris kindlalt paika pandud, ning tarkvara on justkui inimesed ja nende olemus või loomus, mis on "paindlik", siis juhul kui kõike seda loova poolega seonduvat omatakse, piiratakse ja pannakse kindlalt paika, tekibki olukord, et mingil hetkel pole enam hästi võimalik midagi uut luua või olemasolevale lisada – tekivad probleemid vabaduse ja kontrolliga. "Väga piiravate tingimustega kinnise lähtekoodiga kellelegi kuuluvat tarkvara", mis justnimelt tarkvara vaba arengut ja innovatsiooni piirab, toodetakse ja hoitakse aga siiani palju – seega pole täppi läinud see, et vabavara liikumine intellektuaalomandisüsteemi, autoriõigusi või kinnise lähtekoodiga tarkvara täielikult troonilt tõukaks.

KONKREETSEMALT AUTORIÕIGUSTEST

Autoriõigustega seonduvast aga nii palju, et kuigi need pole kuskile kadunud, siis võib-olla on ikkagi aru saadud sellest, millist mõju need võivad avaldada juhul, kui nende kehtivusaeg on väga pikk. Selle umbes 20-aastase perioodi jooksul on kindlasti vabavara näitel nähtud seda, kuidas liigsete piirangute puudumine mõjub positiivselt innovatsioonile, tarkvara arengule ning ühtlasi arengu kiirusele ning erinevate (rohkemate) variantide tekkele. Need olid ühtlasi umbes need punktid, mida ka Moglen välja tõi, olles skeptiline selle kohta, mida selline reguleerimine negatiivselt mõjutab ning kuidas see tarkvaraarendust ja turgu pidurdada/mõjutada võib. Seega väitiski ta, et tarkvara käsitlemine omandina toob halva tarkvara tekke. Maailm meie ümber muutub, kuid piiranguid tekitava paberimajanduse ja igasuguste õiguste (omamise) tõttu pole võimalik ajaga vabalt kaasas käia, et luua innovaatilist ja piiranguteta tarkvara, millest kõik kasu saaksid. Siiski, tänu vabatarkvara levikule, on tulnud palju alternatiive omandvarale, mis ühtlasi tähendab seda, et need alternatiivid on sellised, mis pole absurdsete piirangute ja tingimustega ja soodustavad nendest edasi arendamist. Täiendavalt aitab tegelikult juba ka see, kui inimesed autoriõiguste pika kestvusaja ja sellisel kujul olemasolu kohta arutavad ning seda teemat aeg-ajalt tõstatavad, sest iial et tea, kui see võib pikemas perspektiivis ka asju suuremas mahus muutma hakata. Hetkel on autoriõigused erinevates riikides natukene erinevalt reguleeritud, kuid ei saa lootust kaotada, et ehk tulevikus nende kestvusaeg taas üle vaadatakse ja uuesti hinnatakse (sõltuvalt hetkeolukorrast ja arengust, arvestades sellega, mis on tuleviku ja innovaatilisuse jaoks parim).

IT ja e-kaubandus (vabablogimine 1)

Tehnoloogia arenguga on väga suuri edusamme teinud ja arengut näidanud e-kaubandus, ehk väga lihtsaks on muutunud kõiksugu asjade ostmine ning elu ilma e-poodide ja sellise lihtsuseta paljud inimesed enam ette kujutada ei oskagi. Samas võib sellises lihtsuses leiduda ka negatiivseid külgi.

Nüüdisaegne ostlemine kui ka ostude eest maksmine on muudetud inimeste jaoks väga kergeks. Inimestel pole vaja näha palju vaeva ei kauba tellimise, selle eest maksmise ega ka kättesaamisega. Kaubavalik on palju suurem ning samuti on lihtsasti võimalik tellimine ka välismaalt. Maksmine on palju turvalisem ning võimalusi maksmiseks on väga palju erinevaid. Mõnel juhul on maksmiseks vaja teha vaid paar klikki ning näidata enda nägu või mõnda muud biomeetrilist elementi. Biomeetriliste autentimisvahendite ning üldine (info)tehnoloogia areng aitavad tagada paremat turvalisust, kuid kindlasti ei ole see kindlus sajaprotsendiline ning teenuseosutaja peab mõistma enda vastutust nii nagu ka kõik teenusekasutajad peavad mõistma, kuidas enda andmete ja paroolidega ringi käia ning riskiolukordades käituda.

Ostlemiskogemus on palju personaliseeritum ning lisaks sellele esineb ka personaalseid pakkumisi kui ka soodustusi, millest on palju kergem teada saada või mida on palju kergem märgata (1). Ka poepidajad saavad e-poe pidamisest kasu – igalt pool ning igal ajahetkel kättesaadavus klientidele tagab lisaks mugavusele ka suurema kasumi (2). E-poodides on olemas ka klienditugi, mis oskab vastata klientide küsimustele ja muredele ning need võimalikult kiiresti lahendada. Seetõttu ei tunne inimene ennast ka e-poes liiga abituna. Samas võib minu arust negatiivsena välja tuua seda, et tänapäeval on paljudes kohtades reaalsed inimesed asendatud juturobotitega, millest pole spetsiifilisemate murede ja küsimuste korral kuigi palju abi. Seetõttu võiks ikkagi tagada ka kerge võimaluse saada abi klienditoelt ilma pika automatiseeritud protsessi läbitegemiseta. See on üks selline asi, mistõttu tuleks võib-olla tehnoloogia ja kaubanduse integreerimisel olla natuke tagasihoidlikum ning kõike kohe mitte automatiseerida.

Seda, et šoppamine nii kergeks on tehtud, võib veel teatud põhjustel negatiivseks lugeda – lisaks sellele, et inimesed kulutavad lihtsuse tõttu rohkem raha, siis suureneb seetõttu ka tarbimine ning mittevajalike asjade ostmine, mida võib ehk ka mingil määral reostuseks liigitada või lugeda.

Pildi allikas: https://www.cxtoday.com/contact-centre/the-state-of-cx-in-ecommerce-for-2023/

Viited

1. https://industrywired.com/how-does-technology-impact-on-e-commerce-industry/

2. https://brandshark.com/impact-of-e-commerce-on-business/

Kaks erineva juhtimisstiiliga juhti (teema 9)

Iga inimene mõtleb erinevalt ja teeb sellest tulenevalt ka otsuseid isemoodi. Samuti ei ole samasugused ka kõigi prioriteedid ega nägemused. Nii on ka juhtidega – igal juhil on lisaks eelnimetatud erinevustele ka juhtimise puhul enda stiil ja roll, kuidas ettevõtet juhtida ja otsuseid teha.

ARENGUMOOTOR

Taavi Kotka on ennast innovaatilise ja ajaga kaasas käiva juhina tõestanud mitmel viisil. Ta alustas oma teekonda programmeerijana, jõudes seejärel ühe tuntuima ja edukaima tarkvaraarendusfirma Nortali ehk varasema nimega Webmedia juhtivale positsioonile. Ta oli Eesti esimene IT-juht ajal, mil toimus Eesti areng digiriigina ning oli samuti üks maailma esimese e-residentsuse programmi kaasloojatest ja -käivitajatest. See on toonud Eestile tähelepanu üle terve maailma ning ühtlasi nimetati Taavi Kotka 2014. aastal Euroopa parimaks IT-juhiks. Pärast erasektorisse naasmist aitab Kotka idufirmasid ning pakub ka konsultatsioone näiteks digitaalse transformatsiooni küsimustes. (1)

Kuna nii Nortali juhtimine, e-residentuse programm kui ka muude teenuste digitaliseerimine ning noorte (ja innovaatiliste) idufirmade suunamine on väga suuresti seotud innovaatilisuse ning ajaga kaasas käimisega – teistega võrreldes teatud aladel isegi võib-olla ajast ees käimisega – siis sobib see roll Kotka juhtimise iseloomustamiseks.

ÜLEMUS

Kui rääkida võimu kasutamisest ning ootamatutest ja vahest isegi ränkadest otsustest, siis võib välja tuua Elon Muski. Kuigi tema rolli enamik ettevõtete puhul võib liigitada ka juhiks ja arengumootoriks, siis pärast Twitteri (nüüd X) ostmist ning sealsete muudatuste tegemist võib tema juhtimises näha ka ülemuse rolli.

Nimelt hakkas Musk kiiremas korras muutma ettevõtte struktuuri, vallandades väga suure osa töötajatest ning muutes isegi kardinaalselt platvormi nime, edasisi eesmärke ja tööpoliitikat. Väidetavalt oli töötajatele antud ultimaatum, kas lahkuda või teha väga palju tööd väga lühikese ajaga. Samuti ei saadud täpselt aru sellest, mida üldsegi luua tahetakse. Kõik see oli töötajatele emotsionaalselt ja füüsiliselt väga kurnav. (2)

Ehkki ka selles leidub innovaatilisust, sest Musk tahtis teha midagi erakordset (tegelt algselt isegi teadmata, mida), siis on see ikkagi näide võimu kasutamisest ning väga paljusid puudutavate muutuste tegemistest ja kiiruga tehtud otsustest.

Pildi allikas:
https://startupsmagazine.co.uk/article-art-balancing-leadership-and-management-startup

Viited

1. https://taavikotka.com/

2. https://nextsteppartners.com/elon-musk-twitter-the-case-study-of-all-case-studies/ 

IT haridusvõimalused ja nende olulisus (teema 8)

Selle jaoks, et IT-maastikul kuskile jõuda ja midagi saavutada, on oluline, et on olemas vajalikud teadmised spetsiifiliste või ka üldisemate ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. Üldjuhul võib välja tuua kolm võimalust nende oskuste ja teadmiste omandamiseks – klassikaline kõrgkool, rakendus- või kutsekõrgkool või omandada mõni erialane kutsetunnistus, näiteks Cisco sertifikaat.

Klassikaline kõrgkool

Klassikaline kõrgkoolidiplom on kolmest loetletust arvatavasti kõige prestiižsem. Võib oletada, et inimene, kellel see on, omab laia silmaringi, rohkelt üldiseid teadmisi ja oskab hästi kinni pidada kokkulepetest, tähtaegadest ning on selles mõttes usaldusväärne. Kuigi ka kõrgkoolis on rõhk praktilistel oskustel ja teadmistel, siis võrreldes kutsekooliga on suurem panus ka üldisematel ainetel, mis ei pruugigi liigselt erialaülesannetega seotud olla, kuid mille eesmärk on õpetada õppima ja treenida kõikehõlmavamat mõtlemist. Seetõttu on selle haridusega võimalik pürgida kõrgematele ametikohtadele ning võib-olla osata olla avatum ja rohkemat hoomav. Tõestust selle kohta, et klassikalise kõrgkooli lõpetanud inimene oskab iseseisvalt hakkama saada, õppida ning on usaldusväärne, lisab see, et tõenäosus omada seda diplomit mitte midagi tehes ja kuupäevadest kinnipidamata on väike. Seega on võimalik, et see diplom tõestab kõige enam hoopis inimese potentsiaali ja usaldusväärsust koos vajalike teadmiste ja oskustega tööturu jaoks. Inimene ei pea tingimata olema piiratud kindlat sorti ülesannetega, kuna omab häid oskusi edasiarenguks.

Rakendus- või kutsekõrgkool

Rakendus-/kutsekõrgkoolist saadud teadmised viitavad peamiselt sellele, et selle diplomiga isik oskab hästi praktilisi ülesandeid ja probleeme lahendada või midagi arendada ja luua. Täpsemalt oleneb see sellest, mille poole on spetsiifilisemalt õppeteel kaldutud, kuid võrreldes erialase sertifikaadiga, on teadmised oluliselt laiemad. See diplom omab kindlasti vähem prestiiži kui klassikalise kõrgkooli oma, sest tihti võib selle omandamine olla kergem ja ka kiirem. Keskendutakse vaid konkreetsetele erialaga seonduvatele tegevustele ning vähem rõhku on sellistel üldisematel loogika ja mõtlemisega seotud ainetel, mis nõuavad väga head teoreetilist arusaama ja laialdasemaid teadmisi. See haridus võib olla hea viis kiiremini tööturule sisenemiseks, kuid kindlasti tuleb arvestada, et suure tõenäosusega on niimoodi raskem saada kõrgetele ametikohtadele. Kindlasti ei tohi arvata, et seda teed minek kuidagi väga palju halvem oleks, sest paratamatult on ühiskonnas vaja erineva tasemega töökohtadele erinevate oskuste ja teadmistega inimesi.

Erialane kutsetunnistus

Erialane kutsetunnistus tõestab peamiselt seda, et omandatud on mõne kindla spetsiifilise toote või tarkvara haldamise ja võimalike probleemide lahendamise oskused. See tunnistus võib osutuda teadud olukordades väga kasulikuks, sest paratamatult leidub palju selliseid tooteid, mille kasutamine ei ole nii enesestmõistetav ega lihtne. Toode või lahendus võib olla koostatud nii, et inimesel, kel puuduvad vajalikud teadmised, ei pruugigi olla võimalik iseseisvalt midagi olulist muuta ega teha. Kui selline toode või tarkvara on kasutuses, on oluline, et seda haldaks piisava pädevuse ja teadmistega inimene, kuna iga tegevuse jaoks kuskilt mujalt vajalike protseduuride uurimine ilma aimduseta, mis võib valesti olla või kuidas peaks üldse tegutsema, võtab palju aega ning pole ühegi ettevõtte jaoks optimaalne. Sellist pädevust tõestabki ideaalselt erialane sertifikaat. Arvatavasti on levinuim see stsenaarium, et erialane kutsetunnistus on lisa põhilisele IT-ga seotud haridusele ning pole ainus tunnistus selle isiku jaoks – seega on selline sertifikaat hea täiendus ja rohkemate ning paremate võimaluste avaja tööturul, kuid sellest üksi võib jääda väheks.

Pildi allikas: https://www.pioneershiksha.com/news/3020-importance-of-it-in-education.html