Mõtteid Eben Mogleni 1999. aasta artiklist (teema 10)

Eben Moglen on 1999. aastal kirjutanud artikli Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright, mis räägib väga üldistatult öeldes sellest (või siis pigem lausa ennustab seda), kuidas on ning võib hinnanguliselt muutuda tulevikus vabatarkvara kasutus (ning kuidas edeneb selle "liikumine") ja mis saab autoriõigustest. Kui palju nendest hinnangutest on siiski enam-vähem täppi läinud?

ENNUSTUSTEST

Alustades millegi sellisega, mis on vähemalt mingil määral täppi läinud, siis vabatarkvara kasutus ning populaarsus on tõesti selle ajaga väga palju suurenenud ning ühtlasi on see positiivselt muutnud ka paljude arvamust ning innustanud neid vabavaralisi alternatiive otsima ja kasutama. See on positiivselt mõjutanud ka tarkvaratööstust, mis on muutunud avatumaks ja koostööle rohkem orienteeritumaks. Igapäevaselt kasutatakse erinevates sektorites väga suurel hulgal vabavaralisi rakendusi, serverite puhul on väga levinud ja hea valik just vabavaraline operatsioonisüsteem ning ega ka tavalistes arvutites mõne sellise operatsioonisüsteemi nägemine enam haruldus pole – kõik see on tõestus sellele, et vabavara on kõikide nende aastate jooksul pärast selle artikli kirjutamist populaarsust kogunud, arenenud ning väga paljude jaoks ka ainuõigeks valikuks muutunud. Sellegipoolest ei ole kuskile haihtunud ka piirangutest pungil omandvara – leidub siiski ka palju neid, kes erinevatel põhjustel seda eelistavad või arvatavasti pigem sellega lihtsalt "harjunud" on. Seetõttu on ikka segase näitena maailmaga võrreldes selline olukord, et kui riistvara on justkui loodus, mis on üpris kindlalt paika pandud, ning tarkvara on justkui inimesed ja nende olemus või loomus, mis on "paindlik", siis juhul kui kõike seda loova poolega seonduvat omatakse, piiratakse ja pannakse kindlalt paika, tekibki olukord, et mingil hetkel pole enam hästi võimalik midagi uut luua või olemasolevale lisada – tekivad probleemid vabaduse ja kontrolliga. "Väga piiravate tingimustega kinnise lähtekoodiga kellelegi kuuluvat tarkvara", mis justnimelt tarkvara vaba arengut ja innovatsiooni piirab, toodetakse ja hoitakse aga siiani palju – seega pole täppi läinud see, et vabavara liikumine intellektuaalomandisüsteemi, autoriõigusi või kinnise lähtekoodiga tarkvara täielikult troonilt tõukaks.

KONKREETSEMALT AUTORIÕIGUSTEST

Autoriõigustega seonduvast aga nii palju, et kuigi need pole kuskile kadunud, siis võib-olla on ikkagi aru saadud sellest, millist mõju need võivad avaldada juhul, kui nende kehtivusaeg on väga pikk. Selle umbes 20-aastase perioodi jooksul on kindlasti vabavara näitel nähtud seda, kuidas liigsete piirangute puudumine mõjub positiivselt innovatsioonile, tarkvara arengule ning ühtlasi arengu kiirusele ning erinevate (rohkemate) variantide tekkele. Need olid ühtlasi umbes need punktid, mida ka Moglen välja tõi, olles skeptiline selle kohta, mida selline reguleerimine negatiivselt mõjutab ning kuidas see tarkvaraarendust ja turgu pidurdada/mõjutada võib. Seega väitiski ta, et tarkvara käsitlemine omandina toob halva tarkvara tekke. Maailm meie ümber muutub, kuid piiranguid tekitava paberimajanduse ja igasuguste õiguste (omamise) tõttu pole võimalik ajaga vabalt kaasas käia, et luua innovaatilist ja piiranguteta tarkvara, millest kõik kasu saaksid. Siiski, tänu vabatarkvara levikule, on tulnud palju alternatiive omandvarale, mis ühtlasi tähendab seda, et need alternatiivid on sellised, mis pole absurdsete piirangute ja tingimustega ja soodustavad nendest edasi arendamist. Täiendavalt aitab tegelikult juba ka see, kui inimesed autoriõiguste pika kestvusaja ja sellisel kujul olemasolu kohta arutavad ning seda teemat aeg-ajalt tõstatavad, sest iial et tea, kui see võib pikemas perspektiivis ka asju suuremas mahus muutma hakata. Hetkel on autoriõigused erinevates riikides natukene erinevalt reguleeritud, kuid ei saa lootust kaotada, et ehk tulevikus nende kestvusaeg taas üle vaadatakse ja uuesti hinnatakse (sõltuvalt hetkeolukorrast ja arengust, arvestades sellega, mis on tuleviku ja innovaatilisuse jaoks parim).

IT ja e-kaubandus (vabablogimine 1)

Tehnoloogia arenguga on väga suuri edusamme teinud ja arengut näidanud e-kaubandus, ehk väga lihtsaks on muutunud kõiksugu asjade ostmine ning elu ilma e-poodide ja sellise lihtsuseta paljud inimesed enam ette kujutada ei oskagi. Samas võib sellises lihtsuses leiduda ka negatiivseid külgi.

Nüüdisaegne ostlemine kui ka ostude eest maksmine on muudetud inimeste jaoks väga kergeks. Inimestel pole vaja näha palju vaeva ei kauba tellimise, selle eest maksmise ega ka kättesaamisega. Kaubavalik on palju suurem ning samuti on lihtsasti võimalik tellimine ka välismaalt. Maksmine on palju turvalisem ning võimalusi maksmiseks on väga palju erinevaid. Mõnel juhul on maksmiseks vaja teha vaid paar klikki ning näidata enda nägu või mõnda muud biomeetrilist elementi. Biomeetriliste autentimisvahendite ning üldine (info)tehnoloogia areng aitavad tagada paremat turvalisust, kuid kindlasti ei ole see kindlus sajaprotsendiline ning teenuseosutaja peab mõistma enda vastutust nii nagu ka kõik teenusekasutajad peavad mõistma, kuidas enda andmete ja paroolidega ringi käia ning riskiolukordades käituda.

Ostlemiskogemus on palju personaliseeritum ning lisaks sellele esineb ka personaalseid pakkumisi kui ka soodustusi, millest on palju kergem teada saada või mida on palju kergem märgata (1). Ka poepidajad saavad e-poe pidamisest kasu – igalt pool ning igal ajahetkel kättesaadavus klientidele tagab lisaks mugavusele ka suurema kasumi (2). E-poodides on olemas ka klienditugi, mis oskab vastata klientide küsimustele ja muredele ning need võimalikult kiiresti lahendada. Seetõttu ei tunne inimene ennast ka e-poes liiga abituna. Samas võib minu arust negatiivsena välja tuua seda, et tänapäeval on paljudes kohtades reaalsed inimesed asendatud juturobotitega, millest pole spetsiifilisemate murede ja küsimuste korral kuigi palju abi. Seetõttu võiks ikkagi tagada ka kerge võimaluse saada abi klienditoelt ilma pika automatiseeritud protsessi läbitegemiseta. See on üks selline asi, mistõttu tuleks võib-olla tehnoloogia ja kaubanduse integreerimisel olla natuke tagasihoidlikum ning kõike kohe mitte automatiseerida.

Seda, et šoppamine nii kergeks on tehtud, võib veel teatud põhjustel negatiivseks lugeda – lisaks sellele, et inimesed kulutavad lihtsuse tõttu rohkem raha, siis suureneb seetõttu ka tarbimine ning mittevajalike asjade ostmine, mida võib ehk ka mingil määral reostuseks liigitada või lugeda.

Pildi allikas: https://www.cxtoday.com/contact-centre/the-state-of-cx-in-ecommerce-for-2023/

Viited

1. https://industrywired.com/how-does-technology-impact-on-e-commerce-industry/

2. https://brandshark.com/impact-of-e-commerce-on-business/

Kaks erineva juhtimisstiiliga juhti (teema 9)

Iga inimene mõtleb erinevalt ja teeb sellest tulenevalt ka otsuseid isemoodi. Samuti ei ole samasugused ka kõigi prioriteedid ega nägemused. Nii on ka juhtidega – igal juhil on lisaks eelnimetatud erinevustele ka juhtimise puhul enda stiil ja roll, kuidas ettevõtet juhtida ja otsuseid teha.

ARENGUMOOTOR

Taavi Kotka on ennast innovaatilise ja ajaga kaasas käiva juhina tõestanud mitmel viisil. Ta alustas oma teekonda programmeerijana, jõudes seejärel ühe tuntuima ja edukaima tarkvaraarendusfirma Nortali ehk varasema nimega Webmedia juhtivale positsioonile. Ta oli Eesti esimene IT-juht ajal, mil toimus Eesti areng digiriigina ning oli samuti üks maailma esimese e-residentsuse programmi kaasloojatest ja -käivitajatest. See on toonud Eestile tähelepanu üle terve maailma ning ühtlasi nimetati Taavi Kotka 2014. aastal Euroopa parimaks IT-juhiks. Pärast erasektorisse naasmist aitab Kotka idufirmasid ning pakub ka konsultatsioone näiteks digitaalse transformatsiooni küsimustes. (1)

Kuna nii Nortali juhtimine, e-residentuse programm kui ka muude teenuste digitaliseerimine ning noorte (ja innovaatiliste) idufirmade suunamine on väga suuresti seotud innovaatilisuse ning ajaga kaasas käimisega – teistega võrreldes teatud aladel isegi võib-olla ajast ees käimisega – siis sobib see roll Kotka juhtimise iseloomustamiseks.

ÜLEMUS

Kui rääkida võimu kasutamisest ning ootamatutest ja vahest isegi ränkadest otsustest, siis võib välja tuua Elon Muski. Kuigi tema rolli enamik ettevõtete puhul võib liigitada ka juhiks ja arengumootoriks, siis pärast Twitteri (nüüd X) ostmist ning sealsete muudatuste tegemist võib tema juhtimises näha ka ülemuse rolli.

Nimelt hakkas Musk kiiremas korras muutma ettevõtte struktuuri, vallandades väga suure osa töötajatest ning muutes isegi kardinaalselt platvormi nime, edasisi eesmärke ja tööpoliitikat. Väidetavalt oli töötajatele antud ultimaatum, kas lahkuda või teha väga palju tööd väga lühikese ajaga. Samuti ei saadud täpselt aru sellest, mida üldsegi luua tahetakse. Kõik see oli töötajatele emotsionaalselt ja füüsiliselt väga kurnav. (2)

Ehkki ka selles leidub innovaatilisust, sest Musk tahtis teha midagi erakordset (tegelt algselt isegi teadmata, mida), siis on see ikkagi näide võimu kasutamisest ning väga paljusid puudutavate muutuste tegemistest ja kiiruga tehtud otsustest.

Pildi allikas:
https://startupsmagazine.co.uk/article-art-balancing-leadership-and-management-startup

Viited

1. https://taavikotka.com/

2. https://nextsteppartners.com/elon-musk-twitter-the-case-study-of-all-case-studies/ 

IT haridusvõimalused ja nende olulisus (teema 8)

Selle jaoks, et IT-maastikul kuskile jõuda ja midagi saavutada, on oluline, et on olemas vajalikud teadmised spetsiifiliste või ka üldisemate ülesannete täitmiseks ja probleemide lahendamiseks. Üldjuhul võib välja tuua kolm võimalust nende oskuste ja teadmiste omandamiseks – klassikaline kõrgkool, rakendus- või kutsekõrgkool või omandada mõni erialane kutsetunnistus, näiteks Cisco sertifikaat.

Klassikaline kõrgkool

Klassikaline kõrgkoolidiplom on kolmest loetletust arvatavasti kõige prestiižsem. Võib oletada, et inimene, kellel see on, omab laia silmaringi, rohkelt üldiseid teadmisi ja oskab hästi kinni pidada kokkulepetest, tähtaegadest ning on selles mõttes usaldusväärne. Kuigi ka kõrgkoolis on rõhk praktilistel oskustel ja teadmistel, siis võrreldes kutsekooliga on suurem panus ka üldisematel ainetel, mis ei pruugigi liigselt erialaülesannetega seotud olla, kuid mille eesmärk on õpetada õppima ja treenida kõikehõlmavamat mõtlemist. Seetõttu on selle haridusega võimalik pürgida kõrgematele ametikohtadele ning võib-olla osata olla avatum ja rohkemat hoomav. Tõestust selle kohta, et klassikalise kõrgkooli lõpetanud inimene oskab iseseisvalt hakkama saada, õppida ning on usaldusväärne, lisab see, et tõenäosus omada seda diplomit mitte midagi tehes ja kuupäevadest kinnipidamata on väike. Seega on võimalik, et see diplom tõestab kõige enam hoopis inimese potentsiaali ja usaldusväärsust koos vajalike teadmiste ja oskustega tööturu jaoks. Inimene ei pea tingimata olema piiratud kindlat sorti ülesannetega, kuna omab häid oskusi edasiarenguks.

Rakendus- või kutsekõrgkool

Rakendus-/kutsekõrgkoolist saadud teadmised viitavad peamiselt sellele, et selle diplomiga isik oskab hästi praktilisi ülesandeid ja probleeme lahendada või midagi arendada ja luua. Täpsemalt oleneb see sellest, mille poole on spetsiifilisemalt õppeteel kaldutud, kuid võrreldes erialase sertifikaadiga, on teadmised oluliselt laiemad. See diplom omab kindlasti vähem prestiiži kui klassikalise kõrgkooli oma, sest tihti võib selle omandamine olla kergem ja ka kiirem. Keskendutakse vaid konkreetsetele erialaga seonduvatele tegevustele ning vähem rõhku on sellistel üldisematel loogika ja mõtlemisega seotud ainetel, mis nõuavad väga head teoreetilist arusaama ja laialdasemaid teadmisi. See haridus võib olla hea viis kiiremini tööturule sisenemiseks, kuid kindlasti tuleb arvestada, et suure tõenäosusega on niimoodi raskem saada kõrgetele ametikohtadele. Kindlasti ei tohi arvata, et seda teed minek kuidagi väga palju halvem oleks, sest paratamatult on ühiskonnas vaja erineva tasemega töökohtadele erinevate oskuste ja teadmistega inimesi.

Erialane kutsetunnistus

Erialane kutsetunnistus tõestab peamiselt seda, et omandatud on mõne kindla spetsiifilise toote või tarkvara haldamise ja võimalike probleemide lahendamise oskused. See tunnistus võib osutuda teadud olukordades väga kasulikuks, sest paratamatult leidub palju selliseid tooteid, mille kasutamine ei ole nii enesestmõistetav ega lihtne. Toode või lahendus võib olla koostatud nii, et inimesel, kel puuduvad vajalikud teadmised, ei pruugigi olla võimalik iseseisvalt midagi olulist muuta ega teha. Kui selline toode või tarkvara on kasutuses, on oluline, et seda haldaks piisava pädevuse ja teadmistega inimene, kuna iga tegevuse jaoks kuskilt mujalt vajalike protseduuride uurimine ilma aimduseta, mis võib valesti olla või kuidas peaks üldse tegutsema, võtab palju aega ning pole ühegi ettevõtte jaoks optimaalne. Sellist pädevust tõestabki ideaalselt erialane sertifikaat. Arvatavasti on levinuim see stsenaarium, et erialane kutsetunnistus on lisa põhilisele IT-ga seotud haridusele ning pole ainus tunnistus selle isiku jaoks – seega on selline sertifikaat hea täiendus ja rohkemate ning paremate võimaluste avaja tööturul, kuid sellest üksi võib jääda väheks.

Pildi allikas: https://www.pioneershiksha.com/news/3020-importance-of-it-in-education.html

Kolme litsentsi kokkuvõtted (teema 7)

Kuna Naatan Nohikul on tarkvaraprojekti jaoks valida kolme litsentsi vahel, siis leiab siit väikese kokkuvõtte nende kolme valikus oleva litsentsi kohta.

ÄRIVARALINE LITSENTS (EULA)

Ärivaraline litsents tasub valida siis, kui puudub tahe tarkvaraprojekti vabalt koos avatud ja muudetava koodiga edasi levitada nii, et ka teised saaksid seda vabalt kasutada, kohandada ja arendada. Niimoodi on võimalik hoida ja kaitsta enda koodi, hoides selle müümise ja levitamise kontrolli ning kehtestades sellega ka n-ö rangemad tingimused tarkvara kasutamiseks. Teatud vaatenurgast võib selle puuduseks osutuda see, et sellistel tingimustel ei ole võimalik kaasata kogukonda arendusse ning teha kogukonnaga koostööd. Puudub võimalus näha lähtekoodi, mis toob endaga kaasa piiranguid ja tekitab ka turvalisusega seotud küsimusi. Samas võib see olla vajalik, kui tegu on millegi salajase (saladusi peitva) ja olulisega, mille puhul ei taheta et kogukond koodi näeks ega aitaks ning lähtekoodi vaba kättesaadavus võib tekitada turvaaukude ärakasutamist või muid turvariske. Selle litsentsiga tarkvara eest saab ka raha küsida.

GNU GPL (copyleft)

GNU GPL tasuks valida aga siis, kui on tahe teha vastupidiselt ärivaralises litsentsis loetletule. Seega saab tarkvara levida vabalt, seda saab vabalt kasutada ning see on avatud ja muudetava koodiga. Samuti on edasiarendamine ja kõige olulisemana ka õiguste edasikandumine võimalikud. Lisaks teeb see võimalikuks kogukonna kaasamise ning kindlustab, et ka need versioonid levivad samadel tingimustel ehk jäävad samamoodi vabaks ja avatuks. Samuti võib samadel tingimustel levitamise nõuet pidada ka puuduseks, sest see piirab mõningal määral vabadust teiste edasiste arenduste kättesaadavuse osas. Arvatavasti sobibki see litsents juhul, kui eesmärk on tarkvara vaba levitamine ning võimaluse andmine kogukonnale koostöö tegemiseks ja sellega ka algse tarkvara parandamiseks, uuendamiseks ja heas korras hoidmiseks. Selle litsentsiga tarkvara ei pea tingimata tasuta olema.

BSD LITSENTS (copyleftita)

Kolmanda valikuna on olemas ka BSD litsents, mida tasub valida siis, kui on tahe, et tarkvara oleks kättesaadav sarnastel tingimustel GNU GPL litsentsile, kuid selle erinevusega, et puudub õiguste edasikandumine. Seega selle tarkvara edasiarendused ei pea tingimata olema sama litsentsi all ning see annab suurema valiku kogukonda kuuluvatele edasiarendajatele, sest algse koodi põhjal on võimalik ka ärivara teha. Selliste tingimustega tarkvara võib olla atraktiivsem ja suurema levikuga ning seda on võimalik edasi arendada vabamalt ja paindlikumatel tingimustel. Sellegipoolest võib leida negatiivsena, et edasiarendused ei pruugi olla samamoodi kättesaadavad ja teatud kaastöödest ei ole seega kogukonnale ja algsele tarkvarale kasu, sest neil puudub panus selle tarkvara parandamiseks ja üldiseks edasiarendamiseks, mis ka teistele kasulik oleks. Kokkuvõttes tasub see litsents ära, kui on plaanis tarkvara (koodi) avalikustamine vabadel tingimustel ja selle kasutamise võimaldamine nii avatud lähtekoodiga projektides kui ka kinnises äritarkvaras.

Allikas: https://www.cleanpng.com/png-software-license-royalty-free-software-licensing-a-6502705/

VIITED

Palju abi oli E-ITSPEA 7. nädala teemajutust ning võrdlustabelist.

Paarist WIPO intellektuaalomandi komponendist (teema 6)

WIPO intellektuaalomandimudelil on õige mitu komponenti. Mõni neist on tänapäeval üldiselt hästi toimiv, teine aga keerukas, ajale olemuselt natukene jalgu jäänud või on sellega seotud palju asjatut bürokraatiat. Uurime üht, mis on tänapäeval paremini toimiv ning teist, mis vajab muutmist.

PAREMINI TOIMIV

Üheks paremini toimivaks võib pidada autoriõigusi, sest need on võrreldes teiste komponentidega oluliselt arusaadavam ning hõlmab laia spektrit autori poolt loodavat, nagu teoseid, programme, reklaame, filme, muusikat, tehnilisi joonistusi ja arhitektuuri. Kuigi see ei kata muud sorti ideid, esemeid jms, siis on see siiski väga lihtne ja hea viis autori loomingu kaitsmiseks ilma liigse paberimajanduseta. See annab loojale kindlustunde ja võimaluse teenimiseks ning võib ühtlasi anda ka motivatsiooni edasiseks, sest loodu selles kindlas kujus ja vormis on justkui kindlustatud ning "märk on maha jäetud". Eriti hästi võib see sobida just neile, kes teevad midagi erakordselt loovat. Lisaks sellele kestab see kaitse üldiselt terve autori eluea ning ka pärast seda koos pikendamise võimalustega, mis autori ja tema pärijate vaatepunktist on positiivne, küll aga mitte teiste, sest see võib pärssida teiste tegemisi, loodu sarnaste asjade mitmekesisust ning ühtlasi muuta selle kasutamine kulukaks ja ebaatraktiivseks. Samas võib selle lühendamine tuua aga teistsuguseid probleeme ning ebakindlust. Sellegipoolest, kestvuse diskussioonist olenemata, on autoriõigused võrreldes teist tüüpi intellektuaalomanditega palju arusaadavamad, autoreid kaitsvad ning lihtsasti toimivad.

VAJAB MUUTMIST

Muutmist vajab kaubamärk, sest sellega on tihti erinevaid probleeme ja vaidlusi, mis mõnikord on arusaadavad, kuid teinekord väga absurdsed. Arusaadavad on olukorrad, kus kaubamärki üritatakse jäljendada, et petta ja müüa sarnaseid tooteid. Absurdseks näiteks saab aga tuua aga Microsofti vaidluse MikeRoweSofti nime sarnasuse üle, kuigi need polnud teineteisega seotud isegi tegevusalaselt. Tihti on vaidlused baseerunud sellele, kuidas kellelegi miski tundub, kuid puudub kindel piir, mis vaidluse üldse ära hoiaks ja õigluse määraks. Tarvis oleks uuemaid, selgemaid ja paremaid eeskirju, mis need piirid paika paneks, eriti tänapäevases digimaailmas, kus on veel kergem massiliselt teiste tehtut sarnaste kaubamärkidega jäljendada ning niimoodi ebaausat edu saada ning ühtlasi jäljendatud ettevõtte mainet ja klientide usaldust kahjustada. Lisaks saaks parandada ka ülemaailmset koostööd, ühtlust ja selgemaid nõudeid, et vähendada olukordi, kus üks kaubamärk on ühes riigis lubatud, kuid teises, mis on samuti ettevõtte jaoks oluline, keelatud ning tekitada niimoodi lisaprobleeme. Tänapäevases avatud maailmas on kergem, arusaadavam ja kiirem rahvusvaheline kaubamärgi registreerimine ja nõuete selgus oluline.

Pilt: https://ipo.gov.tt/pay-for-a-trade-mark/

Rohkem infot WIPO intellektuaalomandi komponentidest: https://www.wipo.int/about-ip/en/

Netiketi kaks reeglit tänapäeval (teema 5)

Kuna tänapäeval toimub suurem osa elust ning infovahetusest hoopis Internetis, siis on oluline, et inimesed teeksid seda õigesti ja jääksid viisakaks. Vaatame, kuidas kujutati võrgusuhtluse reegleid eelmise sajandi lõpus ning milline on nende seis tänapäeval.

SAMA TÄHTIS

Sama tähtis või isegi tähtsam on tänapäeval V. Shea netiketireegel number 2, mille põhimõte on, et võrgus suhtlemisel tuleks käituda samamoodi nagu ka igapäevaelus. Seda kiputakse tihti ära unustama või eirama, sest arvatakse, et võrgus on võimalik olla nähtamatu ning anonüümne. Seetõttu muututakse julgemaks ning öeldakse ja tehakse asju, mida enda nime alt ega ka päriselus kunagi ei tehtaks. Inimestel kaob kartus vahele jääda ning ei mõisteta seda, et ka võrgusuhtluse kaudu toimunud varguse või rünnakuga tegeletakse edasi nii nagu seda tehtaks siis, kui sama asi oleks toime pandud tavaelus. Seega ei ole reeglid või suhtlemisstandardid võrgus mitte kuidagi madalamad kui päriselus. Tuleb alati meeles pidada, et ka see, kellega suheldakse, on inimene (kui jätta tänapäevane juturoboti võimalus välja) ning see suhtlus peaks seetõttu välja nägema samasugune nagu see oleks juhul, kui see toimuks näost näkku.

TÄHTSUSE KAOTANUD

Tähtsuse on kaotanud reegel number 4, mis toob välja seda, et tuleks austada teiste inimeste aega ning võrguühendust – tänapäeval seda aga nii tähtsaks ei peeta. Nii foorumites kui ka privaat- ja grupivestlustes ning veebilehtedel ja uudisteportaalides, kus on suhtlemise võimalus, võivad olla pikad, kohmakad ning korduvad sõnumid ning vastutus aja kulutamise ja raiskamise osas langeb peamiselt sellele osapoolele, kes seda ise tarbib või sellel „sisse laseb voolata“ (peamiselt sotsiaalmeedia kaudu). Internetikogemus ja -suhtlus koosnebki suuresti erinevate uudiste, sõnumite või reklaamide mitmekordsest nägemisest ja/või levitamisest, mida tehakse kas niisama või kindlatel eesmärkidel. Natukenegi üldisemad sõnumid või teadaanded lähevad igaks juhuks kõigile ning ei hakatagi mõtlema sellele, kas tegelikult ka kõik seda informatsiooni vajavad. Internetis surfamine ja võrgus suhtlemine on saanud tähtsamaks osaks igapäevaelust ning pole lihtsalt enam mõne grupi või seltskonna huviala või hobi. Samuti ei ole tolleaegseid probleeme seoses võrguühendusega ning selle efektiivne kasutamine pole niivõrd oluline. Olemas on üpriski kiire ja laialdane ühendus ning selle jaoks, et midagi lugeda või näha, pole vaja enam kaua oodata. Sellegipoolest pole liigne raiskamine hea, kuid see pole see enam nii limiteeritud, kui antud netiketi koostamise hetkel.

Pildi allikas: https://knowyourmeme.com/photos/1041397-rules-of-the-internet 

Netikett pärineb aadressilt http://albion.com/netiquette/